Oma ajastu punkar ja innovaator. Uus näitus tutvustab Carl Robert Jakobsoni inimlikust küljest

Copy
Foto: Eesti Maaelumuuseumid SA

Äsja renoveeritud Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi häärberis Kurgjal avati septembri hakul uus näitus, mis annab Jakobsoni elu ja kirgede kõrval rohkem aimu sellest, kui olulisel kohal olid selle suurmehe elus tema mõtte- ja vaatekaaslased, naine ja tütred. „Sel korral tutvume Jakobsoniga palju põhjalikumalt,“ lubas näituse kuraator Ilze Salnaja-Värv, kelle sõnul võiks Jakobsoni pidada lausa oma ajas punkariks.

Põhja-Pärnumaal Kurgjal asuva talumuuseumi püsiekspositsioon, mida sai näha juba 1980ndatest aastatest, on täielikult välja vahetatud. Uus mastaapne käed-külge näitus „Carl Robert Jakobson – eesti vaimupõllu ärataja“ jutustab taluhäärberi temaatiliste tubade kaudu lugusid Jakobsoni (1841-1882) elu olulisimatest sündmustest, paikadest ja inimestest, aga ka suurmehe südamesoovidest. Jakobson unistas haritud ja ühtsest Eesti rahvast, laulupeost, õnnelikust perest, uuest kirjaviisist, päris enda ajalehest ning muidugi oma Kurgjast.

Näitusel tasub kuraatori Ilze Salnaja-Värvi sõnul pöörata tähelepanu ka muuseumi seinal olevale ajajoonele, millel on välja toodud sündmused nii maailmas, Liivimaa kubermangus kui ka Jakobsoni elus. „Ajalooline taust aitab mõista, milline mees ta oli ja miks tal olid just sellised mõtted. Sellesse süvenedes hakkab Jakobsoni elu mängima hoopis teistsuguselt,“ selgitas ta.

Foto: Eesti Maaelumuuseumid SA

Üllatused ja avastused

Näitust kokku pannes avastas kuraator ka ise Jakobsoni kohta palju uut. Kui seni on Jakobsoni isiklikust elust räägitud pigem vähem, on tegelikult säilinud mitmeid kirjavahetusi, arutlusi ja mälestusi, millest saab välja lugeda, kui tormiline ja kirglik oli Jakobson inimesena. „Tema ilusad kirjad Juliele ja vastused neile, kuidas toimus suur sulesõda, milline mõju on tal olnud kirjakeele kujunemisele, mida arvasid tema kohta naabrid ja mida ta kirjutas oma sõpradele, see kõik annab temast palju laiema pildi kui varem,“ rääkis kuraator.

Salnaja-Värvi jaoks oli üllatav, kui palju Jakobson enne 30. eluaastat Venemaal elades saavutas ning milliste selgete eesmärkidega ta koju naasis. Tagasi Eestisse tulles oli Jakobsonil plaan abielluda, talu rajada ning näidata Eesti inimestele, kuidas on õige elada. „Mulle tundub, et Carl Robert Jakobson sündis siia ilma juba nii, et tal oli selge, kuhu ta läheb ja mida teeb. Ta oli kindel, et eestlased peavad oma eluviisi muutma ja tal oli visioon, kuidas seda teha,“ sõnas Salnaja-Värv. "Ta oli oma veendumustes kindel – isegi siis, kui nende õigsus võis olla kaheldav." Jakobson oli kirglik ja seal, kus on kirg, on ka konflikt, aga tema seda ei kartnud. Tema jaoks oli Eesti rahva heaolu alati olulisem kui sõprussuhete hoidmine,“ lisas ta.

Üks huvitav fakt oli kuraatori jaoks veel seegi, et Jakobsoni mõju ulatus Viljandimaast palju kaugemale. „Kõik ju teadsid, kui tülikas on Jakobson – Jannsen ei tahtnud teda enam Postimehesse kirjutama, ta adresseeris teravalt eestlaste ja baltisakslaste ebavõrdsust ja kirikut, aga Jakobsonil oli siiski väga suur võrgustik üle tsaaririigi. See oli ikkagi väikene ime, et talle anti Sakala välja andmise luba,“ rääkis kuraator ning vihjas, et oma roll oli selles loos mängida ka kunstnik Johann Köleril.

Viljakas elu ja eesrindlik talupidamine

Oma lühikese elu jooksul jõudis Jakobson palju. Ta oli tähtis ühiskonnategelane ja rahva ärataja, teadmispõhise talupidamise eest võitleja, õpetaja, kirjanik ja haritlane, ajalehe Sakala peatoimetaja, Kurgja peremees, aga ka poeg, vend, isa ja abikaasa. Igas oma rollis oli ta ühtviisi kirglik.

Kurgja taluhooned projekteeris Jakobson ise, soovides luua endale unistuste kodu ning samal ajal näidistalu, mis oleks Eesti rahvale eeskujuks nii arhitektuuri kui ka majandamise poolest. Jakobson ise aga oma elutöö valmimist ei näinudki, sest suri vaid 41 aastaselt kopsupõletikku.

Pooleliolevate ehitistega talukompleksi võtsid üle tema naine Julie ning kolm tütart, kes võitlesid majapidamise püsima jäämise eest peaaegu elu hinnaga. „Tegelikult saame tänu Jakobsoni tütrele Lindale täna üldse Kurgja muuseumist rääkida,“ selgitas Salnaja-Värv. Nimelt loodi just tema initsiatiivil 1948. aastal talukompleksist riiklik memoriaalmuuseum, mis 2017. aastast kuulub sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid koosseisu.

Tänavu möödub 180 aastat selle Eesti ajaloo suurkuju sünniaastapäevast ning uus püsinäitus on osa pidustustest.

Copy
Tagasi üles