Laupäevases Kuku raadio saates «Keskpäevatund» rääkisid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits elektrihinnast, energiapoliitikast, terviseameti koroonastatistika visualiseerimisega seotud furoorist ning ka vaktsineerimise ebaõnnestumisest.

22. septembriks pidi Eestis eesmärgi kohaselt olema vähemalt ühe süstiga vaktsineeritud 70 protsenti täisealistest. Hetkel on aga vähemalt ühe süstiga kaitstud 66,68 protsenti.

«Nüüd on küsimus, kas selle eest järgneb ka mingi vastutus,» rõhutas Priit Hõbemägi. «Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE), kes on kogu selle protsessi juht, on andnud indikatsioone, et kui tema kõige olulisemat eesmärki ei täideta, astub ta tagasi. Ma ei räägi sellest, et kui Tanel Kiik täna tagasi astub, siis kõik asjad saavad korda. Aga kui me oleme mõnda aega saanud hakkama Maris Jesse ning Marika Prisketa, saame hakkama Marek Seerita, küll saame hakkama Üllar Lannota, siis äkki oleks aeg proovida ka elu ilma Tanel Kiigeta.»

Marek Strandberg rõhutas vaktsineerimisharjumuse vajadust. «Kui me võrdleme vaktsineerimise mõttes end Taani või Soomega, kelle käekäik läheb palju paremini, siis neis riikides on olemas ka varasem vaktsineerimiskogemus hooajaliste grippide puhul. Inimesed on harjunud seda tegema. Eestis seda pole, siin on vaktsineerimisharjumus väga kehv. See taktika, mis on valitud aastate jooksul, et hirmutame, karistame neid, keda pole vaktsineeritud, on viinud täiesti ummikusse,» lausus Strandberg ning leidis, et ainuke viis on inimestele püüda selgitada ja proovida üle saada hirmudest arukal viisil.

Ta jätkas: «Me räägime kogu aeg, et meil on kogukondlik ühiskond ja juhindume sellest, et kogukonnad on tugevad. Antud puhul tähendab kogukond seda, et inimesed, kes on vaktsineeritud, peavad seda omal moel selgitama neile, kes pole ja kes on nende suguseltsis või sõpruskonnas - kaasata inimesi suhtlemises. Näiteks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilased. Nad lihtsalt helistavad ja püüavad neid veenda. Samasugust kogukondlikku tegevust ning positiivne kaasamist on vaja. Mitte ükski käsk või loterii ei vii inimesi vaktsineerima.»

Isegi kui Taanis, kus inimesed on enesesse tõmbunud ning taolist kogukondlikku kogemust ei toimu, on seal olnud hooajalise gripi vaktsineerimine tasuta, mis on edendanud vaktsineerimisharjumuse teket. «Tanel Kiik on aga ennetustegevuse puudumise tõttu kõigest üks rasvane punkt,» leidis Strandberg.

«Riigi kulul vaktsineeritakse mõnede haiguste vastu väikelapsi ja vastsündinuid, aga hooajalise gripi vaktsiin on kallis. Teiseks, et seda vaktsiini saada Tallinnas, pead sa tööpäevast kulutama tunnikese, võib-olla poolteist. Aga kui sa ei ela Tallinnas, on selle vaktsiini saamine keeruline,» lausus Ruussaar ja avaldas uskumust, et praegune olukord Eestis vaktsineerimisega Covid-19 vastu on jõudnud punkti, kus kõik, kes on soovinud end vaktsineerida, on end ka vaktsineerinud.