OLUKORRAST AJAKIRJANDUSES ⟩ Rein Lang: sisuturundus ERRis on meediakorruptsioon

Rein Lang ja Väino Koorberg võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» ette möödunud nädalal meediamaastikul tähelepanu püüdnud teemad. Etteheiteid jagus ERRis sisuturundusse kaldumisele, Mailis Repsi eksklusiivintervjuule ja Postimehes karikatuuri avaldamisele. Saatejuhid arutlesid, kas uue presidendi meeskonda mitme ajakirjaniku kaasamine tähendab edaspidiseid sooje suhteid presidendi ja ajakirjanduse vahel.

Väino Koorberg. Foto: Tairo Lutter

Koorberg iroonitses, et tema sõprade sõnul võiks järgmisel aastal nomineerida parimaks sisuturundussaateks «Terevisiooni». Nii oli ka möödunud nädalal, kui Tallinna lennujaam tähistas oma 85. sünnipäeva ning terve «Terevisioon» oli Koorbergi hinnangul lennujaama ära brändinud.

Lang mõtiskles, kas kaadrid olidki mõeldud selleks, et inimesed kasutaksid rohkem Tallinna lennujaama teenuseid, isegi kui neil kuhugi lennata ei ole. Koorberg kirjeldas eetris olnud pikka stseeni restorani kiitmisest ning küsis, et kui vanasti nimetati seda reklaamiks, siis kas nüüd on tegu ajakirjandusega.

Saatejuhtide jaoks oli küsitav ka endise haridusministri Mailis Repsi intervjuu Eesti vaadatuimas saates «Pealtnägija», mida Koorberg nimetas nutulauluks. Langi hinnangul oli nähtu mage. «Arvestades seda, et valimised on ka tulemas, siis keskmine televaataja paneb sellise saate kindlasti valimiste konteksti, mis teeb selle kõik veel magedamaks,» heitis ta ette.

Koorberg leidis, et Repsi tegude foon varjutab juba erakonna imidžit. Samas on avalikkus harjunud, et enne valimisi hakkavad naisteajakirjades ilmuma armas-haledad persoonilood poliitikutest ning räägitakse, kuidas neil on ikka õnnestunud kõik kannatused ületada. Ta argumenteeris, et terve suhtekorraldusmeeskond ja kommunikatsiooniagentuurid töötavad ehk juba aasta algusest avaliku tähelepanu nimel.

Lang sõnas, et mis vastuseismist kommunikatsioonitegelaste katsetele saab rahvusringhäälingult oodata, kui nad ise tegelevad sisuturundussaadete tegemisega. «Mina nimetan seda meediakorruptsiooniks kõige suuremas ulatuses,» ütles ta.

ERR tahab telekomifirmadelt rohkem raha

Jutuks võeti ka ERRi ja telekomifirmade venivad läbirääkimised edastustasude üle, mistõttu pole ERRil õnnestunud pikendada lepinguid Elisa ja Teliaga.

Koorberg selgitas, et ERR tahab teleoperaatorite käest küsida varasemast olulisemalt kõrgemat tasu selle eest, et ERRi kanaleid saaks edastada kaabellevis ja teistes võrkudes. Operaatorid protesteerivad argumendiga, et seadus kohustab neid ERRi programme oma pakettides edastama. Operaatorite hinnangul on ebaõiglane, kui maksurahaga kinni makstud ERR küsib selle eest veel täiendavat tasu.

Lang märkis, et on täiesti loomulik, et sisu eest tuleb maksta. Ta ei kujuta ette, et Telial või Elisal oleks võimalik ERRi programme niisama edasi müüa. Koorberg täiendas, et samamoodi küsivad oma sisu edastamise eest tasu erakanalid.

Langi hinnangul on probleemiks seadusandlus, mis on vastu võetud kümme aastat tagasi hoopis teistes oludes. Koorberg täpsustas, et seaduse järgi peab ERRi programmide edastamise eest maksma mõistlikku tasu. ERRi hinnangul seni makstud tasu seda ei ole.

Kui kokkuleppele ei jõuta, saab edaspidi ERRi kanaleid edastada ainult standardlahutusega, mitte kõrgema kvaliteediga HDs. Arvatavasti tuleks loobuda ka järelvaatamise teenusest, mida ERR enda platvormidel pakub. «See võiks küllaltki valusalt lüüa telekomiorganisatsioone,» ütles Koorberg.

Postimehe karikatuurist

Möödunud nädalal lõi laineid Postimehes ilmunud Urmas Nemvaltsi karikatuur, mis tõmbas paralleele Eesti ja Moskva e-valimiste vahele. Koorberg kirjeldas, et sellele järgnes arutelu, mida karikatuuris võib või ei või öelda. Pilt hakkas elama oma elu sotsiaalmeedias ning näis, et veelahe läks üsna laiaks: osa inimesi heitis ette, et on tõmmatud võrdusmärk Eesti ja Venemaa valimiste usaldusväärsuse vahele, teised aga nägid karikatuuri mahavõtmist kui tsensuuriakti.

Lang sõnas, et tema meelest oli piinlik, et selline plärakas toimetuses läbi lasti. Ta rõhutas, et jutt ei olegi Venemaa valimistest, vaid asjaolus, et karikatuur ilmus enne Eesti valimisi. Koorberg märkis, et on loomulik, et enne valimisi antakse igale vahejuhtumile poliitiline tähendus ning võib arvata, et poliitikute terav reaktsioon oli just sellest ajendatud.

Presidendi meeskonnast

Uus president Alar Karis on oma nõunikeks valinud mitu ajakirjandustaustaga inimest: teadusnõunikuks Arko Oleski, sisenõunikuks Toomas Sildami ja avalike suhete nõunikuks Indrek Treufeldti. Koorberg küsis, kas sellest võiks järeldada, et presidendi ja ajakirjanduse suhted saavad olema soojad ning sõna on vaba.

Alar Karis. Foto: Mihkel Maripuu

Lang naeris, et tema selles küll nii kindel ei oleks. Tal on hea meel, et nende inimeste uus töökoht on Kadriorus, sest tundub, et ajakirjanduslikule kommunikatsioonile omistab president suurt tähelepanu ning ilmselt on tal tagataskus agenda, miks Olesk tööle võtta. «Vaatame, mis sellest asjast saab. Pigem on see positiivne signaal,» sõnas Lang.

Möödunud nädalal oli tähelepanu all ka Estonia vraki uurimine, millest suuri uudiseid siiski ei olnud. Lang avaldas kahetsust, et tal ei jää praegu muud üle kui ohata: tõeotsimise vastu pole tal midagi, aga praegu sarnaneb meetod tema hinnangul sisuturundusele.

Saatejuhid arutlesid ka avalduse üle, mis pani ette, et teadusnõukogusse võiks lisaks viirusekspertidele kaasata ka majandusinimesi. Koorberg tõi esile, et seda ettepanekut on ka varemgi tehtud.

Lisaks tõi Koorberg välja, et kriitikat sai Terviseameti joonistatud diagrammid haigestumise kohta, kus on vanuserühmi esitletud nii viie kui kümne aasta kaupa. See aga jätab visuaalselt nakatumisest vale mulje.