Kiige umbusaldamiseni sel nädalal tõenäoliselt ei jõuta

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Foto: Eero Vabamägi

EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas kinnitas Postimehele üle, et tervise- ja tööministri Tanel Kiige (KE) umbusaldushääletus riigikogus tuleb, kuid tõenäoliselt mitte sel nädalal.

«Täpset kuupäeva ei ole teada. Küll on kindel, et umbusaldus tuleb. Teksti osas veel töötame,» sõnas Põlluaas ja märkis, et kui põhimõttes on nad üksmeelel, siis arutelud käivad rõhuasetuste üle. 

Erakond Isamaa teatel plaanitakse kompromissini sel nädalal samas kindlasti jõuda.

«Üks oluline punkt on kindlasti sundvaktsineerimise küsimus,» sõnas Põlluaas. «Me ei ole vaktsineerimise vastu, aga küll nii otsese kui varjatud sundvaktsineerimise vastu. Siin on väikesed erimeelsused, aga need pole nii olulised - põhimõttes, et Kiik pole oma tööga hakkama saanud ja ei vääri ministri kohta, oleme kõik ühel meelel.»

Põlluaas tõdes, et sel nädalal tõenäoliselt umbusaldushääletuseni ei jõuta. Järgmisel nädalal riigikogu täiskogu istungeid ei toimu.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid viitas samuti venivatele vaidlustele. «Hetkel nad umbusaldavad isekeskis,» sõnas ta. See, et kokkuleppele ei jõuta, näitab tema sõnul, et erakonnakaaslasele üritatakse tegematajätmisi kunstlikult külge pookida. «Kas opositsioon tahab piirata vabadusi ja Eestimaa lukku keerata? Või teha vaktsineerimine kohustuslikuks?» arutles Karilaid. 

Kolme parlamendierakonna juhid nõuavad Kallaselt Kiige tagandamist

Lugupeetud peaminister Kaja Kallas!

Koroonakriisi tulemuslik juhtimine on Eesti lähiaja olulisim ülesanne. Tervise- ja tööminister Tanel Kiige juhtimisel on riik teinud palju jämedaid vigu, mistõttu puudub enamikul riigikogus esindatud erakondadest tänaseks kindlus, et lähikuudel langetatakse eesseisvate epideemiatõrje valikute puhul õiged ja asjakohased otsused. Ühtlasi puudub meil usaldus, et minister Kiik suudab langetatud otsuseid reaalselt ellu viia. Halva juhtimise katastroofilisi tulemusi nägime kevadel, teist korda ei saa Eesti seda endale lubada. Sellest tulenevalt esitame teile nõude vabastada ametist tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Toome välja olulisemad teemad, milles terviseminister on ebaõnnestunud:

Vaktsineerimine. Tanel Kiige juhtimisel on Eestis vaktsineerimisest kujunenud ebaõnnestumiste rida. Kiige juhtimisel oli halvasti korraldatud vaktsiinide tarnimine. Tema haldusala hiilgas eliitvaktsineerimistega. Tema vastutusel on külmlao kobarkäkk. Vaktsineerimiskorraldust on korduvalt ümber tehtud, selleks on palgatud erijuhte, kuid ilma erilise kasuta. Kõige selle tulemusel on vähenenud ühiskonna valmidus vaktsineerida ja usaldus vaktsineerimise suhtes, mis omakorda on tekitanud olukorra, et oleme väga madalal vaktsineerituse tasemel. Korralduslikud möödalaskmised on ulatuslikud, mida on korduvalt oma analüüsides esile toonud Riigikontroll. Madala vaktsineerituse tõttu on kõlanud üleskutsed asuda kõhklejate suhtes rakendama jõulisemaid meetmeid, mis suurendab ühiskonnas tarbetut lõhestumist ning asjatut vastandumist.

Enda poolt seatud eesmärkide täitmata jätmine. Tanel Kiik on avalikkusele lubanud, et kõige haavatavama ehk 80+ elanikkonna puhul jõutakse 80-protsendilise hõlmatuseni mai esimeseks nädalaks. Käes on sügis, kuid jätkuvalt on ainult 67 protsenti eakatest vaktsineeritud. Tegemata töö tähendab meile tuhandeid hospitaliseerituid ja surmasid, mida oleks saanud ja pidanud ära hoidma.

Täiskasvanute vaktsineerimise puhul seati eesmärgiks saavutada sügiseks 70-protsendiline hõlmatus. Kiige ettepanekul valitsus suvel lahjendas seda sihti, lükates tähtaja kolm nädalat edasi 22. septembrile ning vähendas täishõlmatuse ambitsiooni osalise hõlmatuseni. 22. septembriks ei õnnestunud terviseministril ka seda eesmärki täita – puudu jäi tervelt 40000 inimest. Seda on rohkem, kui on viimase kuu jooksul tehtud kokku esimesi doose, mistõttu ei ole küsimus üksikutes päevades. Iga lubaduse juurde on käinud kõlav poliitiline sõna, et ebaõnnestumise puhul võtab minister poliitilise vastutuse. Eesmärgi täitmata jäämise puhul on ta selle asemel esitanud aga lõputuid vabandusi ja uusi täitmata lubadusi. Kui kaua kavatseb peaminister taluda sellist poliitilise usalduse mahamängimist ühe oma ministri poolt? Kiik ise on võtnud oma ebaõnnestumisi tuima rahuga -- kui ei saavutanud eesmärke septembris, siis proovime saavutada oktoobris. Arvestades tema senise töö vähest tulemuslikkust, siis võime olla kindlad, et ka oktoobri lõpuks ei jõuta seatud eesmärgini.

Valitsuse segased ja vastuolulised koroonasõnumid on vähendanud ühiskonna usaldust nii riigijuhtimise kui pandeemiavastaste meetmete suhtes. Näiteks ei suutnud valitsus pikka aega anda ühest soovitust, mis juhul on maskide kandmine vajalik. Süsteemitus maskikohustuse kehtestamisel toob kaasa riiklike soovituste usaldusväärsuse languse ning kohtuvaidlused. Uue ettepanekuna on juba kõlanud soov vabastada vaktsineeritud inimesed maskikohustusest, ehkki on teada, et ka nemad levitavad viirust.

Vaktsiinide jaotamisel ja earühmade kaardistamisel puudus süsteemsus ning kriisi juhiti üldsõnalise vaktsineerimiskava alusel. Teatud perioodil puudus tegevuskava sootuks. Läbivateks märksõnadeks on olnud juhtimise kaootilisus ja vastutuse hajutamine. Poliitilise tasandi juhtimise ebaõnnestumise varjamiseks ja ministritooli säilitamiseks on Kiik veeretanud vastutuse alluvate kaela ning vallandanud ridamisi inimesi. Paranenud pole sellest midagi, küll aga on ta näidatud üles küünilisust ja võimetust aduda enda vastutust.

Koroonaepideemia teise laine ajal juhiti Eesti ühiskond Tanel Kiige heakskiidul olukorda, kus haiglate juures olid kiirabiautode sabad, nakatumisnäitajad olid maailma tipus ning me kaotasime ligi tuhat kaasmaalast. Rääkimata piirangutest tulenevatest sotsiaalmajanduslikest kahjudest, millest ainuüksi lisaeelarve moodustas 700 miljonit eurot. Läheme sügisele vastu kasvutrendis koroonaviiruse levikuga. Kogemus näitab, et talve lähenedes tõuseb nakatumine taas. Eesti ei saa endale lubada, et kolmanda laine ajal on valdkonna eest vastutavaks ministriks inimene, kes on koroonakriisi lahendamisel täielikult ebaõnnestunud.

Kutsume Teid, lugupeetud peaminister üles tunnistama, et kujunenud olukorras ei ole süüdi ainult ametnikud, vaid vastutust kannavad ka poliitikud, eelkõige koroonakriisi algusest ametis olev Tanel Kiik. Teil on võimalus lõpetada see ühiskonnale ääretult kahjulik olukord ja teha presidendile ettepanek tervise-ja tööminister Tanel Kiige ametist vabastamise kohta.

Indrek Saar, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees

Helir-Valdor Seeder, Isamaa esimees

Martin Helme, EKRE esimees