Eesti kohtusüsteemi keskpäraseks hindava riigikohtu esimehe Märt Raski väitel pole justiitsministeerium ega riigikogu kohtukorralduse parendamiseks nähtaval kujul tahet ilmutanud. Justiitsminister lubab omakorda asja käsile võtta.
Rask süüdistab võimuliitu tahtmatuses kohtusüsteemi parandada
10. veebruar 2012, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Narvas kohtunike täiskogul peetud kõnes kohtute arengueesmärkidest ning selgusetusest nende täitmise osas rääkinud Rask märkis, et põhiolemuselt on Eesti õigusemõistmise tase Euroopa tugev keskmine, mida ei pruugi ühelgi poliitikul häbeneda.
«See tähendab, et kohtusüsteem ei tekita poliitikutele suuri muresid. Meil on keskpäraselt toimiv sõltumatu kohtusüsteem. Kas aga kohtunikkond, kes näeb seestpoolt lahendamist vajavaid probleeme, ja rahvas, kes peab taluma seda keskpärasust, sellega rahule jääb, on iseküsimus.»
Kohtusüsteemi suurima probleemina nimetas Rask 18 täitmata kohtuniku ametikohta. Praegu on kohtunike kohti 242, millest täitmata kohad moodustavad umbes 8 protsenti.
«Kuna kohtuhalduse rahakott on justiitsministri käes, siis saab minister lihtsa rehkenduse tulemusena otsustada, millal vakantse koha täitmiseks konkurss välja kuulutada või selle väljakuulutamisega viivitada, et tekkiks n-ö kohtute rahaline reserv,» taunis riigikohtu esimees ministeerium eelarvevangerdusi, millel pole taga selgelt väljaöeldud otsustusi.
Rask avaldas lootust, et minister ütleb oma esinemises välja selge poliitilise seisukoha, kas ja kui, siis millal, kavatseb valitsuskoalitsioon kohtusüsteemi õigusliku arendamisega tegeleda.
Samal üritusel esinenud justiitsminister Kristen Michal võttiski oma ettekande lõpus teemaks kohtukorralduse reformi.
«Ütlen otse ja avalikult: me hakkame tegelema kohtukorralduse reformiga, et korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri ning süvendada kohtusüsteemi enesekorralduslikku alget ja süsteemisisest vastutustunnet,» teatas minister.
Ministri sõnul peavad enne selleteemalise eelnõu väljatöötamist kolm riigivõimu haru üheskoos otsustama kohtusüsteemi enesekorralduse põhimõtted, mis tagaksid kohtuvõimu tõhusa toimimise ning sõltumatuse ja vastutuse tasakaalu.
«Arvan, et selle reformi juures peavad olema ühe laua taga nii kohtunikonna erinevaid vaateid esindavad pooled, riigikogu esindajad kui ka vähemalt koalitsioonierakondade võtmeisikud,» ütles justiitsminister.