Omavalitsused saavad õiguse liikluskaameraid üles panna

Kiiruskaamera. Foto: Mailiis Ollino

Valitsus kiitis heaks liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega antakse kohalikele omavalitsustele võimalus automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide paigaldamiseks, ka kerkivad mõjutustrahvide määrad.

Siseministeeriumi esitatud eelnõu kohaselt saavad omavalitsused õiguse osaleda automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide, näiteks kiirus- või foorikaamerate paigaldamises, ka muudab eelnõu trahvimäärasid ning seab lubatud sõidukiiruse ületamisel määratava hoiatustrahvi või mõjutustrahvi arvutamise aluseks senise kolme euro asemel viis eurot, edastas siseministeerium.

«Kohalikud omavalitsused on oma piirkonna murede ja rõõmudega kõige paremini kursis. Seetõttu on oluline, et neil oleks ka piisavad hoovad oma haldusterritooriumil ohutuse tagamiseks,» ütles siseminister Kristian Jaani. Tema sõnul tehakse lõplik otsus, kuhu paigutada automaatne liiklusjärelevalvesüsteem koos politsei ja transpordiametiga.

«Automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide paigaldamine ja kasutamine toimub kolmepoolse koostööna. Omavalitsus soetab ja haldab järelevalvesüsteemi, transpordiamet haldab automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja edastab andmed politseile ning PPA viib läbi menetluse,» ütles Jaani.

Eesmärk on, et automaatne liiklusjärelevalve ennetab rikkumisi ja seeläbi tagab ohutust, samas paraku on ka neid, kes rikuvad. Sel juhul laekub pool trahvirahast omavalitsuse eelarvesse. «Trahvirahaga saaksid omavalitsused katta seadmete soetus- ja halduskulud ning suunata seda ka liikluskeskkonna ohutuse tagamisse,» ütles Jaani.

Jaani märkis ka, et praegused hoiatustrahvi määrad on kehtinud muutmata kujul 2009. aastast. Selle ajaga on keskmine kuupalk, palga alammäär ning elatustase oluliselt tõusnud. «On selge, et kui trahvi eesmärk on mõjutada inimese käitumist, siis praegused trahvimäärad ei täida enam oma eesmärki. Mõneti näitab seda ka korduvrikkumiste arv ning asjaolu, et rikkumiste üldarv aja jooksul ei vähe,» nentis Jaani.

Minister lisas, et trahv ei ole ainus mõjutusvahend liikluses, vaid terviku üks osa. Ideaalne lahendus liiklusturvalisuse tagamisel on see, kui kogu liikluskeskkond on arendatud nii, et see on ohutu ja ei soodusta rikkumisi. Näiteks katsetas politsei kihutamise vähendamist 2019. aastal uut lahendust, kus lubatud sõidukiiruse ületajad said rahatrahvi asemel valida rahunemispeatuse. «Nimetatud lahenduse kohta algatatud seadusemuudatus jõustus käesoleva aasta suvel ja see on lisandunud täiendava mõjutusmeetmena,» ütles Jaani.

Seaduse jõustumine on hetkel kavandatud 2022. aasta esimesse kvartalisse.