Sisuturundus
MÕRVAKUU – vaatleme mineviku lahendamata kuritegusid tänapäevase pilgu ja asjatundlikkusega
/nginx/o/2022/09/17/14836909t1he797.jpg)
1. oktoober 2021, 14:26
Sel kuul keskendume mõrvadele läbi aegade ja üle kogu maailma. Hoolimata sellest, kui jõukas on olnud elu või nauditav ilm, ei ole kunagi eksisteerinud paika, mis oleks puutumata tapmistest. Uurime lähemalt mõningaid maailma šokeerivamaid mõrvu, mille taga on kõige jõhkramad ja laiduväärsemad inimesed, keda on eales nähtud. See eriprogramm toob Viasat History eetrisse kaks uut dokumentaalsarja.
Esimene neist on viieosaline sari „Antiikaja kuriteopaik“, mis alustab Viasat History eetris esmaspäeval, 4. oktoobril kl 22.00. See dokumentaalsari otsib ennemuistsetele mõrvajuhtumitele lahendust, mida kaasaegsed ei suutnud leida, kasutades selleks moodsaid teaduslikke meetodeid ja profileerimist ning kaasates relvaeksperte ja geneetikuid. Tutvustame selles artiklis mõnda neist juhtumitest.
450 surnud imikut Vana-Kreeka kaevus
Teisel sajandil oli Ateena veel Vahemere maailma õitsev keskus ja üks selle tihedaima liiklusega kohtadest oli linna südames asuv turg ehk agoraa. 1938. aastal leidsid arheoloogid selle kõrvalt midagi hämmastavat: kuue meetri sügavuse kaevu, mille põhjas lebasid 450 imiku jäänused. Neid luid katab seniajani saladuseloor. Üks teooria väidab, et toimuda võis massimõrv, nagu kirjutatakse piiblis. Teadlased uurisid neid jäänuseid, kuid ei tuvastanud mingeid vägivalla tundemärke. Luude lähedalt leitud esemed, nagu nokaga toitmisnõu, võivad viidata hoopis sellele, et need lapsed võisid olla puudega. Seda seisukohta toetas ka mõne kolju kuju, mille puhul täheldati hüdrotsefaalia või suulaelõhe tunnuseid. Muinaskreeklased ei tahtnud puudega last kasvatada, kuna nad uskusid, et see toob halba õnne. Paljude luude seisund andis tunnistust ka sellest, et mitu last oli surnud haiguse või sünni käigus saadud nakkuse tagajärjel. Kui nad hukkusid aga vastsündinutena, siis miks neid ei maetud? Sellele võib olla vastuseks tolleaegne tseremoonia Amphidromia: kui laps ei elanud tseremooniani, ei loetud teda täieõiguslikuks inimeseks ja talle ei olnud võimalik korraldada õigeid matuseid. Sel põhjusel võisid need 450 õnnetut hinge sattuda kaevu põhja.
Vaarao mõrvamine
Ramses III oli üks viimastest Egiptuse vaaraodest. Ta suri aastal 1156 eKr ja tema viimaseks puhkepaigaks sai hauakamber KV11, mille ta ise püstitada lasi. Tollal ei olnud mingeid viiteid sellele, et Ramses oleks surnud ebaloomulikku surma, kuid tema muumiale tehtud nüüdisaegne kohtuekspertiis näitas, et vaarao mõrvati. Kuigi Ramses oli suurepärane arhitekt ja sõdalane, ei peeta tema valitsemisaega sujuvaks. Nagu kõigil vaaraodel, oli tal mitu naist ja mitu järeltulijat, kellest Ramses pidas troonipärijana sobilikuks 13 poega, nagu on kirjas tema hauatemplis oleval reljeefil. Vaarao unustas aga panna paika pärimisjärjekorra, mistõttu polnud selge, kes Ramsese surma korral troonile tõuseb. Kaasaegse papüüruse kohaselt otsustas Tiye, üks Ramsese teisejärgulistest naistest, valitseja mõrvata, et aidata omaenda pojal Pentawerel troonile pääseda. Ta leidis oma plaanile mitmeid toetajaid. Kuigi kirjed viitavad, et Ramses mõistis, et teda tahetakse troonilt tõugata, ja karistas konspiraatoreid karmilt, näitas vaarao muumiast tehtud kompuutertomograafiline analüüs, et ta kõri oli tõepoolest läbi lõigatud. Tundub aga, et tema mõrtsukad ei jäänud sugugi karistuseta: 19. sajandil leiti üks kummaline muumia, kes oli seotud Ramsese õukonnaga, kuid ei sarnanenud kellegagi. Piinatud ilmele tuginedes võib üsna kindlalt väita, et mees ei surnud loomulikku surma, ja muumiale tehtud DNA-test tõestas, et tegemist on tõepoolest Ramsese pojaga – on suur tõenäosus, et see on Pentawere. Niisiis selgus moodsa kohtuekspertiisi tulemusel, et kuigi Ramses õnnestus mõrvata, sai karistada ka tema poeg.
Jubedad hukkamised, halastamatud süütamised ja julmad röövmõrvad – ajaloole meeldib end korrata ja kuritegusid, mis tuhandeid aastaid tagasi kõigile peavalu valmistasid, on võimalik tänapäeva teaduse abiga raskusteta lahti harutada. Mõned neist närvesöövatest juhtumitest paljastatakse üksnes Viasat History eetris alates 4. oktoobrist argipäeviti kl 22.00.
„MÕRV RAUDTEEL“
Teises dokumentaalsarjas uurime kõige kurikuulsamaid Briti raudteedel sooritatud mõrvu. Raudteed andsid Suurbritanniale uue näo ja rööpad läbisid nii väiksemaid kui ka suuremaid linnu. Need muutsid jäädavalt meie eluviisi, kuid raudteede esiletõusul oli ka varjupool, kuna see tehnoloogiline revolutsioon pakkus uusi võimalusi maailma vanimateks kuritegudeks. Saatejuht Nicholas Day näitab meile, kuidas politsei leidlikkus ja varases etapis kohtuekspertiis aitasid mõrvareid kohtu ette tuua. Scotland Yardi ja raudteepolitsei toimikutest leiab lugusid tapnud meestest, neid jahtinud politseinikest ja neist maha jäänud ohvritest – see on Suurbritannia raudteede verine ajalugu. „Mõrv raudteel“ on eetris alates 11. oktoobrist argipäeviti kl 22.00.
Viasat History telekanal on saadaval enamustes Eesti teleoperaatorite pakettides.
Jälgi meid ka Facebookis