MUULI JA AAVIK ⟩ Marti Aavik: Reformi toetus kukub, sest valitsusel pole selget sõnumit

Isamaa poliitik Kalle Muuli ja Postimehe peatoimetaja Marti Aavik võtsid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» ette erakondade reitingud, sest sellel nädalal ilmunud uuringufirma Norstat andmetel möödus EKRE Reformierakonnast. Saatejuhid arutlesid, mida reitingutest arvata ning mis võib olla Reformierakonna languse põhjuseks.

Kalle Muuli. Foto: Remo Tõnismäe/

Muuli märkis, et EKRE edumaa Reformierakonna ees on statistilise vea piirides, nii et korrektne oleks öelda, et esikoht on jagamisel. Kui aga võrrelda aastataguse ajaga, siis EKRE toetus on tõusnud 14 protsendilt 25 protsendile, samal ajal kui Reformierakond on langenud 34 protsendilt 25 protsendini.

Muuli hinnangul on ühe tõusu ja teise languse taga muutus valitsuskoalitsioonis. «Kui küsida, et mis on juhtunud selle aastaga või miks see nii on, siis kõige lihtsam vastus on see, et valitsus on vahetunud. See on otsene Reformierakonna valitsemise tulemus,» arvas Muuli. Ta põhjendas, et muutusi pole olnud EKRE seisukohtades, juhtkonnas või loosungites, nii saab öelda, et Reformierakonna valitsemine on toonud EKRE-le nii palju protestihääli juurde.

Muuli loetles, et valitsuselt on toetust viinud äpardused vaktsineerimise alguses, suvine terviseameti külmlao skandaal ning nüüd arrogantne suhtumine elektrihinna tõusu.

Marti Aavik sõnas, et ta on raskes olukorras, sest ajakirjanikuna peaks valitsust kritiseerima, aga Muuli poliitikuna on kogu töö juba ära teinud. Tema hinnangul on vahest hoopis üle hinnatud üksiksündmuste mõju pikaajalisele trendile. Nii ei saa kuidagi arvata, et mõne erakonna tõusu või langust seletavad uurimisperioodi ajal või selle järel toimunud sündmused, mida siiski vahel esile tuuakse.

Saatejuhid Kalle Muuli ja Marti Aavik Kuku stuudios. Foto: Remo Tõnismäe

Aaviku hinnangul on Reformierakonnal kaks viga. Esiteks kujunes neil eelmise pikaaegse valitsemisperioodi ajal välja tugev administratiivse ja poliitilise võimekusega meeskond, aga peaminister Kaja Kallas ei tahtnud neid inimesi valitsusse võtta. Arvati, et Reformierakond küll ei hakka valitsemise juures tegema piinlikke äpardusi, aga neid on ikkagi juhtunud.

Teiseks mureks on Aaviku sõnul karismaprobleem. «Ei ole tunnet, et sinu ette tuleb liider, kes räägib, kuhu me nüüd Eestiga läheme. Kindlas kõneviisis teeme seda, läheme sinna,» heitis ta ette.

Muuli ütles vastu, et Kaja Kallase isiklikku valimistulemust vaadates ei saaks öelda, et ta on vähese karismaga erakonnajuht. «Ma arvan, et Kallas on karismaatiline juht küll, aga ta ei ole karismaatiline peaminister,» ütles ta. «Minu meelest valitsus ja peaminister lohisevad sündmustel sabas, mitte ei juhi.»

Ta tõstis jälle esile elektrihinna, mis on tõusnud juba kevadest saati ning milleks valitsusel oli aega valmistuda. Muuli sõnul asus peaminister aga reageerima alles siis, kui hinnatõus hakkas mõjutama erakonna reitingut.

Aavik võttis kokku, et tema hinnangul jääb vajaka valitsuse selgest ühemõttelisest sõnumist, mida nad kavatsevad elektrihinna tõusu puhul või mõnes teises küsimuses ette võtta.