Vallavanem: Türi lastekaitsejuhtum on poliitiliselt kallutatud (4)
5. oktoober 2021, 06:56
Türi vallas juuli lõpus emalt tema laste võtmisest ja isa hoole alla andmisest alguse saanud ja ka meedia suure tähelepanu pälvinud lastekaitseskandaal on vallavanema Pipi-Liis Siemanni sõnul valimiste lähenedes üha rohkem poliitiliselt kallutatud ning vallavõimu süüdistavate poliitikute suust kõlavad valeväited.
Osapooltel on hambus intsidendi järel Türi vallavalitsuse läbi viidud teenistuslik järelevalve, mille järeldusi vallavolikogu osad liikmed pädevaks ei pea ning lõid juhtumi menetlemiseks eraldi uurimiskomisjoni, vallavõim aga kinnitab, et järelevalve oli igati korrektselt läbi viidud.
«Türi vallavalitsus viis läbi teenistusliku järelevalve. See on seadusega ettenähtud kohustus, mille puhul kehtivad kindlad reeglid ja loomulikult on selle üheks nõudeks objektiivsus,» rõhutas Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ja lisas, et teenistusliku järelevalve kokkuvõte on valla kodulehel avaldatud.
Vallavanem: tegime oma tööd põhjalikult
Tema sõnul ei saa praegu ilmselt olla kahtlust, et volikogu loodud uurimiskomisjon on poliitiline ja kallutatud ettevõtmine.
«Sellest annavad tunnistust pöördumine esmalt meedia poole, mitte arupärimine vallavalitsusele või lastekaitsespetsialistile ja teema arutamine volikogus, nagu oleks normaalne asjade käik,» ütles Siemann. «Lisaks ei kaalunud kibekiirelt ühisavalduse teinud poliitikud kordagi, et kui nende hoiak oli tõepoolest mittepoliitiline, peaks mure laste heaolu pärast olla loomulikult erakonnaülene ja ühine ka Isamaa nimekirja kuuluvate volikogu liikmetega.»
Siemann lisab, et volikogu teiste liikmete arvamust ei küsitud ning nad jäeti kaasamata vaid seepärast, et nad on vallavanemaga ühes nimekirjas. «Hinnangud olid antud ja nii isa kui lastekaitsespetsialisti tegevus hukka mõistetud, enne kui volikogu uurimiskomisjoni moodustas,» selgitas Siemann BNS-ile.
Tema sõnul koostas uurimiskomisjon ajakava ja pani küsimusi kokku kaks nädalat, kuid nõudis vallavalitsuselt seadusevastaselt lühikese tähtaja jooksul väga mahuka, enam kui kahe aasta jooksul toimunud lastekaitsetööga seotud materjali analüüsimist, koostamist ja mitmekümnele küsimusele vastuseid.
«Kui uurimiskomisjoni juht Kati Nõlvak oli saanud vallavalitsuselt põhjendatud, seadusele viitava tähtaja täpsustamisega seotud teatise, esitas ta meediale süüdistavaid väiteid, muuhulgas heitis ette, et vallavalitsus takistab komisjoni tööd,» selgitas Siemann.
Tema sõnul kirjeldas komisjon volikogule esitatud vahearuandes oma tööd. «Vahearuanne sisaldab kahjuks väleväiteid ja küsitavusi. Osa neist on seletatavad sellega, et komisjoniliikmed loomulikult ei saagi olla selle ala spetsialistid ning ei saa lihtsalt eriteadmisi nõudvatest asjadest aru. On kiiduväärt, et komisjoni liikmed laiendavad oma silmaringi, loevad seadusi ja kuulavad tunnustatud lektori ülevaadet lastekaitsetööst. On aga hämmastav, et väidetavalt erapooletu ja lastekaitsetöö kvaliteedi parendamisele rõhuv komisjon on kogunud tõendeid vaid ühelt juhtumi otseselt osapoolelt ehk laste emalt ja temaga seotud isikutelt,» ütles Siemann.
Tema sõnul on kahetsusväärne, et komisjon ei ole pidanud pooleteise kuu jooksul vajalikuks küsida tõendeid ega arvamusi laste isalt, laste esindajalt tsiviilkohtumenetluses, kohtutäiturilt, laste elukohajärgselt omavalitsuselt, lastekaitsetöö kvaliteeti hindavalt sotsiaalkindlustusametilt ega politseilt, kes selle öise juhtumi menetlemisega tegeles ning on emaga kokku puutunud ka varem kohtumääruste mittetäitmise asjus.
«Selle asemel toetub komisjon valikuliselt vaid ühe vanema, vaieldamatult ja tõendatult seaduse ja laste huvides vastaselt lapsi kohelnud ema poolt antud infole, kelle senised paljud väited on mitmes kohtuastmes leitud olevat tõendamata ja ebausaldusväärsed. Küllap aga selgitab jällegi vajadusel rikkumised kohus, mitte isehakanud uurijad,» märkis Türi vallavanem.
Volikogu komisjon levitas valet?
Siemanni sõnul ajab komisjon vahearuandes segi mõisteid ja väidab, nagu oleks kohtuotsus toonud välja «mitmeid puuduseid töökorralduses». «Halduskohtu otsus ei käsitle üheski punktis Türi vallavalitsuse lastekaitsetöö korraldust. Kohus ei ole arvanud ega märkinud, nagu oleks ametiasutuses korraldatud mitteõiguspäraste haldusaktide andmine. Üksiku haldusakti vigade omistamine ametiasutuse töökorraldusele on meelevaldne, tõendamata ja pahatahtlik,» rõhutas Siemann.
Tema sõnul on vallavalitsus tunnistanud kohtu seisukohta ja teinud sellekohase arutelu juba otsuse saabumisel lastekaitsetöötajatega, et sarnaseid eksimusi edaspidi ei tehtaks. Lisaks ei mõjutanud ettekirjutuse tegemine kuidagi laste isa poolt kaasavõtmist ega eelnevalt juba tehtud kohtuotsuseid.
«Viide käimasolevale politseiuurimisele on samuti asjakohatu, kuna ükski käimasolev uurimine ei käsitle teadaolevalt laste isa juurde viimist, mis oli seaduslik, ega ka lastekaitsetöötaja tegevust,» selgitas vallavanem.
Tema sõnul on uurimiskomisjon levitanud ka otsest valet. Siemann peab silmas komisjoni poolt kirjeldatud juhtumit, kus üks lapsevanem olla väidetavalt jäetud abita, nimelt ei olevat Türi valla lastekaitse hädas lapse aitamiseks menetlust alustanud.
«Tegu on otsese vale levitamisega komisjoni poolt. Komisjon edastas volikogule järjekordselt vaid ühe lapsevanema väite, mille õigsust ta ei ole püüdnudki kontrollida. Komisjon ega ükski väidetava väga tõsise probleemiga kursis komisjoni liige ei ole küsinud selle juhtumi kohta järjekordselt ühtki küsimust vallavalitsuselt ega lastekaitsetöötajatelt. Neid ilmselt ei huvita tõde, vaid ainult konflikti ühe osapoole arvamuse võimendamine, mis toetab nende püstitatud hüpoteesi lastekaitsetöö «tõsiste puuduste kohta»,» rääkis Siemann.
«Kõnealuse lapse ahistamisjuhtumiga, nagu loomulikult kõigi teiste lasteabi telefonile tehtud teavitustega tegeleb ammu Türi valla lastekaitse ning komisjoni poolt viidatud tõendeid on hinnatud eelmisel aastal algatatud kriminaalmenetluses, mis on praeguseks lõpetatud. Lisaks on lapsed on suunatud erinevatele teenusele, vanemad aga perelepitusse. Lapsevanema esitatud väiteid ei ole kinnitanud ei eelmine kriminaalmenetlus ega nüüd lapsega vestelnud lastemaja ning on kahetsusväärne, et uurimiskomisjoni juht kordab seda ilmset valeväidet,» rääkis Siemann.
Tema sõnul on küllap eelpoolkirjeldatu ka põhjuseks, miks Türi vallavolikogu ei pikendanud selle uurimiskomisjoni tegevuseks ette nähtud aega. «Arvestades komisjoni senist tegutsemisviisi on kahjuks vähetõenäoline, et erapooliku ja mitteobjektiivse uurimise tulemusena saaks teha objektiivsed ja konstruktiivsed ettepanekud volikogule,» ütles Siemann.
Lastekaitseskandaal sai alguse 28. juuli öösel, kui Türi vallas toimus intsident, kus laste isa võttis Türi valla lastekaitsetöötaja juuresolekul laste emalt lapsed oma hoole alla. Kui sellele järgnenud valla teenistuslik järelevalve lastekaitsetöötaja tegevuses ebakõla ei tuvastanud, siis osad Türi vallavolikogu poliitikud jäid vastupidisele seisukohale ning lõid volikogus uurimiskomisjoni.
Türi lastekaitsespetsialisti Taivi Babatunde töömeetodeid analüüsiv uurimiskomisjon lootis 10. oktoobriks analüüsiga küll mäele saada, kuid kriitiline hulk vallavolikogu liikmeist ei pidanud selle teemaga jätkamist oluliseks.
«Volikogu uurimiskomisjon ei saanud volikogult häälteenamust, et uurimist lõpule viia. Hääletustulemus jagunes 9:9, seega pooled hääletanud volikogu liikmed ei pidanud vajalikuks teemaga lõpuni minna. Nüüd on küsimus, et mida sellest välja lugeda – osa volikogu liikmetest soovib, et volikogu uurimiskomisjon jätkaks, osa aga mitte,» rääkis BNS-ile Kati Nõlvak Türi vallavolikogust.
Vallavalitsust asus ründama ka sotsiaaldemokaat Lauri Läänemets. «Vallavalitsuse teenistusliku järelevalve tulem tekitab kahtlusi, sest vallavalitsus hindas lastekaitsetöötaja öise tegevuse laste ebainimlikus äravõtmises korrektseks ja õiguspäraseks,» kommenteeris juhtumit SDE ridades riigikogus olev Läänemets. «Teenistuslik järelevalve tugineb kolmele hinnangule, mis kõik oma olemuselt on kahtlase väärtusega.»
Vahearuandes tõi volikogu uurimiskomisjon välja, et uurimise keskmes oleva probleemse lastekaitsejuhtumi plaan ei vastanud juhenditele – lahtrid olid uurimiskomisjoni väitel täidetud pealiskaudselt ega andnud üldjuhul vastust küsimustele, millele peaks hea juhtumiplaan vastama.