Valgevenelaste punavalge revolutsioon muutis riiki ja rahvast

Aimar Altosaar
, ajakirjanik
Copy
Meeleavaldused Valgevenes.
Meeleavaldused Valgevenes. Foto: Stringer

Riigikogu konverentsikeskuses toimus 5. oktoobril rahvusvaheline konverents «Valgevene täna ja homme». Valgevenes ei ole enam vaba meediat, ka internetiväljaanded on riigist välja tõrjutud ning nende toimetused on nüüd Varssavis, Kiievis ja Vilniuses. 

150 000-200 000 valgevenelast on oma kodumaalt lahkunud pärast seda, kui rahumeelsed protestid ja punavalgete lippude all toimunud demonstratsioonid brutaalset maha suruti.

Välisvalgevenelaste seas on silmapaistvaid kultuuritegelasi, poliitikuid, ajakirjanikke, politolooge ja teiste alade eksperte, kes esinevad tihti Euroopa Liidu riikide ja teiste maade üritustel. Eesmärk on mitte unustada ja jõuda lõpuks lahendusteni, mis vabastaks Valgevene türannist.

Poliitvange on Valgevenes rahvusvaheliste organisastioonide kriteeriumite kohaselt 715, kuid erinevatel põhjustel peetakse seoses demonstratsioonidega kinni veel tuhandeid inimesi.

Peale eelmise aasta presidendivalimisi 8. augustil oli lühemat või pikemat aega kinnipeetud üle 45 000. Inimesed on peksmiste ja vangistamiste hirmus tänavatelt tagasi tõmbunud ja ühiskond näib olevat tasalülitatud. Kuid tegelikult see nii ei ole, sest hoolimata kõigist takistustest jägib enamus valgevenelasi välismaal toimetatavat vaba meediat ning opsositsiooniliidrid naabermaades hoiavad Valgevene teemat maailmas üleval.

Tallinnas arutasid 5. augustil tunnustatud Valgevene-eksperdid, mida 27 aastat võimul püsinud ja inimõigustest hoolimatult üle astuv diktaator Aljaksandr Lukašenka edasi ette võtab, et oma positsiooni hoida ning milleks peaks valgevenelased valmis olema.

Diktaator klammerdub Venemaa külge, sest ta teab, et neil on teineteist vaja. Lääneriigid kehtestavad uusi sanktsioone, sest isegi kui oldi leebumas peale eelmise aasta demonstratsioonide mahasurumist, siis pärast seda, kui Valgevene kaaperdas Ryanairi lennuki, et vahistada teisitimõtleja ning hakkas augustis-septembris üle Euroopa Liidu piiride suruma Lähis-Idast kohale toodud inimesi, on ka nende kannatus katkenud.

Uued sanktsioonid tulevad nii Euroopa Liidust kui ka USAst. See kõik mõjub Valgevene majandusele, mis praegu ei ole väga kehvas seisus tänu Covidi-järgsele majanduskonjunktuuri tõusule.

Samas on repressioonide hirmus riigist lahkunud kümned tuhanded IT-spetsialistid, mis on oluliselt seda sektorit nõrgendanud. Riiki ei tule ka enam investeeringuid, sest Valgevene maine on väga halb.

Seda ja paljut muud võivad huvilised kuulata-vaadata Marshalli Keskuse ja Eesti välisministeeriumi korraldatud konverentsil «Valgevene täna ja homme». Konverents on järelvaadatav siit

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles