«Ukuaru põles maatasa ja nutt oli kurgus, sest kindlustuse arve jäi maksmata!»

If Kindlustus
Copy
Foto: IF KINDLUSTUS

Ühel 2020. aasta jaanuarikuu päeval sai Ukuaru puhkemaja perenaine Evika sõpradelt äreva telefonikõne: «Ukuaru põleb!» Hetkegi mõtlemata sõitis ta kohale. Vaatepilt oli kohutav. Leegid olid kõrged ja majast polnud enam suurt midagi järel. Peas vasardas vaid üks mõte – kindlustuse arve jäi maksmata!

Ukuaru puhkemaja asub Aegviidu lähedal, otse Mustjõe kaldal. See on paik, kus mõnikümmend aastat tagasi tehti «Ukuaru» filmi ning kus nii ümberkaudsed inimesed kui ka kaugema kandi rahvas on ikka armastanud olulisi tähtpäevi pidada või niisama puhata. Ehedas maahõnguga palkmajas oli õdusa kamina ja pika lauaga peosaal ning saun, kust suure tõenäosusega põleng alguse saigi.

Evikal ja tema abikaasal on Ukuaru lähistel veel teisigi puhkemaju. Naine räägib, et tavaliselt teevad nad kõikidele hoonetele kindlustuse terveks aastaks ning ka tasuvad kogu perioodi eest korraga, kuid ilmselt ei olnud sel hetkel piisavalt raha ja nad lükkasid Ukuaru arve maksmise pisut edasi. Ja siis selline šokk! «Kirusin ennast maapõhja ja nutt oli kurgus,» meenutab Evika toonaseid tundeid.

Elu läks edasi, emotsioonid ajapikku rahunesid ja Ukuaru jäi sinnapaika. Kindlustusega pere ühendust ei võtnudki, sest kui arve jäi tasumata ja poliisi polnud, siis mis mõtet sellel oleks olnud. Tuleb alla neelata ja eluga edasi minna, mõtles Evika.

Mitu kuud pärast põlengut helises lõunalauas Evika telefon. Helistas If Kindlustuse haldur, kes soovis üle vaadata perele kuuluvate puhkemajade poliisid ja rääkida kindlustusvajadusest tulevikus. Kõne lõpus küsis ta justkui muuseas: «Ah jaa, mis me Ukuaruga teeme, kas pikendame ka selle poliisi?»

«Ma ei saanud enam mitte midagi aru,» räägib Evika. Selgus, et ta oli arve maksmisega küll veidi hilinenud, kuid selle siiski tasunud. Seega oli Ukuaru puhkemaja põlengu hetkel ikkagi kindlustatud.

Evika rääkis kindlustushaldurile kurvast sündmusest, ise olukorrast veel täielikus hämmingus. Edasi läks kõik juba väga kiiresti. Naine esitas kindlustusele avalduse ja kirjutas juhtunu kohta üksikasjaliku seletuse. Kuna nii Ukuaru hoone kui ka selles asuv vara oli õnnetuse toimumise ajal kindlustatud, siis sai pere positiivse vastuse ning kinnituse, et nad võivad hakata hoonet uuesti üles ehitama. Suure töökoormuse tõttu ei ole nad praegu veel jõudnud sellega alustada, kuid Ukuaru plaanitakse kindlasti endisel kujul taastada.

Toimunule mõeldes meenutab Evika mitme aasta tagust sündmust, mis neid kõvasti õpetas ja suhtumist kindlustusse oluliselt muutis. Ühel seltskonnal läks Ukuarus pidutsemine ikka täiesti käest ära, mööbel ja voodiriided olid rikutud, nõud puruks. Tookord oli puhkemaja küll kindlustatud, kuid selles asuv vara mitte, seega ei saanud pere kindlustuselt mingit hüvitist ning pidi kõik kahjud omast taskust kompenseerima. «Me ei saanud tükk aega külalisi vastu võtta, sest endise olukorra taastamine võttis omajagu aega ja raha.» Just seetõttu soovitab Evika kindlustushalduriga väga täpselt läbi rääkida ning uurida, millises summas ja mida konkreetne kindlustus katab.

«Haldurid selleks ju ongi, et kliente nõustada ja aidata,» ütleb Evika, kes peab vara kindlustamist väga oluliseks ja väärt investeeringuks.

Foto: IF KINDLUSTUS

Kommenteerib If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuht Risto Sondla

Ukuaruga sarnaseid juhtumeid, kui puhkemaja tulekahju tõttu kas osaliselt või täielikult hävib, jõuab If Kindlustuseni aastas umbes viis tükki. Hüvitatavad kindlustussummad algavad seejuures umbes 30 000 eurost, ent küündivad koguni 200 000 euroni.

Enamasti saavad põlengud alguse kütte- või elektrisüsteemi vigadest, valesti paigaldatud elektriseadmetest, tuleohutusnõuete rikkumisest või hooletust ringikäimisest tulega. Ent väga sageli on tulekahju põhjuseks juba algsed ehitusvead, näiteks kui puitkonstruktsioon on paigaldatud korstnale liiga lähedale, siis tekib termiline ülekanne ning puitosa ajapikku söestub. Sel juhul piisabki tulekahju tekkimiseks vaid väikesest sädemest.

Ukuaru puhkemajal oli sõlmitud ettevõtte varakindlustusleping. Kindlustatud olid nii hoone kui ka selles asunud vara. Ettevõtte varakindlustus katabki enamiku äkilistest ja ettenägematutest riskidest, näiteks tulekahju, tormituule, vandalismi, röövimise ja murdvarguse ning torustiku lekke. Risto Sondla sõnul tasub alati mõelda sellele, mis on hoones sees ja kui oluline on see ettevõtte toimimise seisukohast. Näiteks nagu Ukuaru puhul – kui mõni seltskond rikub ära suure osa mööblit ja muid puhkemaja pidamiseks vajalikke esemeid, siis on äritegevuse jätkamine häiritud, samas laenud, arved ja töötajate palgad vajavad ju ikka maksmist.

Just seetõttu soovitab Risto Sondla nii majutusasutustel kui ka teistel ettevõtetel lisaks varakindlustusele sõlmida ka ärikatkestuse kindlustuse lepingu, mis lühidalt öeldes aitab ettevõttel kahju järel toimida nii, nagu kahju poleks toimunudki. Ärikatkestuse kindlustus hüvitab kahju tõttu saamata jäänud ärikasumi, hoone taastamise ajal ettevõtte püsikulud, sealhulgas töötajate palgad. Ukuarul ärikatkestuse kindlustust ei olnud, ent see oleks kindlasti muutnud tavapärase ettevõtlusega jätkamise oluliselt lihtsamaks.

Risto Sondla paneb äriklientidele südamele, et ehitushindade tõusu valguses tuleks kindlustussummad koos halduriga üle vaadata ning vajadusel neid suurendada, sest vastasel juhul ei pruugi kindlustushüvitisest hoone taastamiseks piisata.

If Kindlustuse tegevusala põhiste kindlustuslahendustega saate täpsemalt tutvuda siin.

Copy
Tagasi üles