Kiisler: Eesti on haldusreformiga naabritest maas

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Eesti on põhjapoolsematest Euroopa Liidu liikmesriikidest ainus, kes pole enda omavalitsuste arvu kokku tõmbama asunud, kommenteeris regionaalminister Siim Kiisler Soome plaani jõulist haldusreformi tegema asuda.

«Soome reformi sõnum Eestile on see, et selles valdkonnas oleme me ajast maas,» rääkis Kiisler, viidates sel nädalal avalikustatud kavale vähendada Soome omavalitsuste arvu 80 protsendi võrra.

Tema sõnul on enne meie põhjanaabreid sarnaselt enda omavalitsusi kokku liitnud Läti, Taani ja Rootsi, kusjuures Leedu muutis kohe Nõukogude aja lõppedes rajoonid ehk maakonnad valitavateks omavalitsusteks.

«Meie ei ole midagi muutnud peale vabatahtlike ühinemiste. Oleme selgelt tempos teistest maas,» leidis minister.

Kiisleri sõnul on põhjus poliitikas. «Seda laadi reformid on poliitilised ja neid ei õnnestu teha, kui ei ole erakondade tuge,» rääkis Kiisler.

Tema hinnangul on Eesti ja Soome reformid ja nende õigustuseks toodavad argumendid olemuselt väga sarnased, kuid põhierinevus seisab selles, et põhjanaabrite juures on reformil valitsuskoalitsiooni toetus, kuid Eestis Reformierakond IRLi pakutud lahendust ei toeta.

Seega märkis Kiisler, et me saame hakata Soomega sarnast haldusreformi ellu viima alles siis, kui riigikogus enamuses olevad parteid – praegusel juhul IRL ja Reformierakond – selles kokku lepivad.

Tema väitel näitab Soomes kavandatava haldusreformi näide, kuidas niivõrd tundlikus küsimuses ka opositsioon ei halasta, vaid hakkab uuenduskava koalitsiooni toetuse õõnestamiseks ära kasutama.

Teine oluline õppetund on Kiisleri väitel Soome reformi juures Eestile asjaolu, et põhjanaabrid on tunnistanud meilgi eeskujuks toodud omavalitsuste kohustusliku koostöö mudeli ebaõnnestunuks.

«Soomlased ütlevad välja, et kohustuslik koostöö ei ole end sellisena õigustanud, asendanud vajadust liita valdasid.»

Kiisleri sõnul räägitakse Soomes haldusreformi õigustades – nagu ka Eestis -, kuidas inimeste harjumused on muutnud ja et üks omavalitsus peaks olema sellise suurusega, et omavalitsus katab toimepiirkonda, kus inimene liigub – töötab, veedab vaba aega ja elab.

Uuringud näitavad ministri väitel, et kolm neljandikku inimestest käivad tööl mitte enda omavalitsuses, vaid suuremas keskuses, sageli maakonnakeskuses.

«Selleks, et inimene saaks mõjutada demokraatliku mehhanismi kaudu oma elusse puutuvaid otsuseid, peab ka omavalitsus olema suurem, kattuma ideaaljuhul enam-vähem kattuma toimepiirkonnaga.»

Tema sõnul vastandub Soome lähenemine ka mõne omavalitsuse argumentatsioonile, et nad saavad tänasel päeval liitumata hakkama. «Soomlased on lähtunud sellest, mida saab 10-20 aasta pärast - jälgivad neid prognoose, mis kajastavad ülalpeetavate määra,» ütles ta, viidates eelkõige pensionäride arvu järsule kasvule.

Kiisleri väitel on oluline aru saada, et tegelikult läheb Soomel paremini kui Eestil – aga ikka on nad otsustanud reformida.

«Kokkuvõttes Soome elanikkond kasvab, erinevalt Eestist,» rääkis Kiisler. «Mida aga üldiselt Eestis ei teata, on, et Soomes on linnastumise tase suurem kui Eestis. Kui tihti tuuakse Soomet Eestile eeskujuks, siis on trendid neil tegelikult sarnased ja palju võimsamad.»

Linnapiirkodades elavate inimeste protsent on Soomes tugevalt suurem kui Eestis ning kolimine Helsingi ümbrusse on väga tugev.

Tema sõnul on Soome haldusreformi olulisim tõukekoht – nagu ka Taanis – soov parandada kohalikku demokraatiat läbi võimaluse pakkuda inimestele vajalikku elukeskkonda. «Nad räägivad, et kohalik demokraatia ei ole see, et tunned vallavanemat isiklikult ja kurdad talle oma muresid, vaid see, et pöördud oma valitud esindaja poole ja sul on reaalne võimalus ka probleeme lahenda.»

Ministri väitel on väikevalla reaktsioon taoliste pöördumiste puhul sageli selline, et saadakse murest aru, kuid ei saa midagi teha. «Sest see teejupp, mida mööda tööle sõidad või kus laps koolis käib, kuulub teise omavalitsusse. Või raha antakse vähe ja kuskilt mujalt,» tõi Kiisler näite. «Suurem omavalitsus tähendab suuremat võimalust asja lahendada.»

Kolmapäeval avaldatud Soome rahandusministeeriumi töörühma plaani järgi jääb riigi 336 omavalitsusest alles vaid 66–70.

Parlamendi kaks opositsioonierakonda on juba teatanud vastuseisust kavale. Näiteks Keskerakond hoiatab, et kõik väikevallad ei ole nõus vabatahtlikult suurematega liituma.

Värske aruande põhjal satub vähemalt iga kolmas Soome omavalitsus aastaks 2020 tõsistesse majandusraskustesse, kui süsteemi ei muudeta.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles