Kaitseministeeriumi hinnangul tulenesid Vabadussõja võidusamba rajamise hädad poliitikute seatud liiga lühikestest tähtaegadest ja objekti unikaalsusest. Samba rajamisel täideti ministeeriumi hinnangul seadusi ja ülearuseid kulutusi ei tehtud.
Kaitseministeerium: võidusamba probleemide taga olid kannatamatud poliitikud
11. veebruar 2012, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmisel nädalal saab avalikuks mitu aastat kestnud riigikontrolli audit Vabadussõja võidusamba rajamise korraldusest.
Võidusamba valmimist kaitseministeeriumis viimasel etapil koordineerinud asekantsler Ingvar Pärnamäe ütles, et riigikontroll sai auditi tegemiseks ministeeriumilt kõik küsitud dokumendid ning analüüsi käigus ei ole leitud märke sellest, et võidusamba probleemid olnuks tingitud seaduserikkumistest või hooletusest.
Valgustus toimib
Ometi viibisid samba valmimine ja korralikult toimima saamine võrreldes plaanituga oluliselt. Eelmisele kaitseministrile Jaak Aaviksoole oli sambaga seonduv suureks poliitiliseks koormaks – eriti perioodil, mil pea iga päev tõi uudiseid uutest riketest või lagunemisest.
«Poliitikud seadsid rajamiseks algul tähtajad, mis olid väga pingelised. See pani ametnikud kehva positsiooni,» märkis Pärnamäe.
«Ilmselt võib ametnikele ette heita, et tulnuks kohe algul öelda: selliste tähtaegadega pole ülesanne tehtav. Samas tol ajal puudus Eestil see kogemus, mis on praegu olemas.»
Nüüd aga on tema sõnul oluline see, et võidusammas on valmis, see toimib monumendina hästi ning juba umbes aasta aega ei ole valgustusega enam probleeme olnud.
Praegu suudab Eesti omal jõul parandada ja hooldada nii valgustust kui ka ventilatsiooni ning kohapealt oleks võimalik isegi uusi klaaspaneele tellida – millist võimalust 2008. aastal ei olnud.
Kaitseministeerium oma jõududega samba rajamise korraldust auditeerinud ei ole, sest ei pidanud mõttekaks riigikontrolli tööd dubleerida.
Samba rajamise kogukulu oli ministeeriumi hinnangul 8,5 miljonit eurot. Sellest 0,5 miljoni saatus on veel lahtine, kuna kaubandus-tööstuskojas kestab kaitseministeeriumi ja Tšehhi firma Sans Souci vaheline arbitraažimenetlus. See on viimane juriidiline küsitavus, mis on sambaga seoses üles jäänud.
5064 eurot kulu kuus
Arbitraažis nõuab kaitseministeerium tšehhidelt sisse samba uue valgustus- ja elektrisüsteemi rajamise kulusid, kuna algselt tehtu ei töötanud Eesti poole hinnangul nõuetekohaselt. Sans Soucid esindab Aivar Pilve advokaadibüroo ja kaitseministeeriumi Paul Varuli büroo. Menetluse lõppu veel lähemal ajal oodata ei ole.
Pärnamäe ütles, et uus, Eesti oma jõuga rajatud võidusamba valgustussüsteem on end õigustanud. Samuti on uuendatud samba ventilatsioonisüsteem. Võidusamba igapäevane haldamine on aga üle antud Riigi Kinnisvara ASile (RKAS), kus on olemas pädevad spetsialistid.
Et sammas on jätkuvalt kaitseministeeriumi bilansis, maksab ministeerium RKASile halduskuludeks 5064 eurot kuus. See summa sisaldab monumendi enda regulaarset hooldamist, heakorra ja haljastuse tagamist monumendi maa-alal ning elektrienergia makseid.
«Varem polnud jooksvad kulud ministeeriumi jaoks mitte väiksemad, pluss hulk ministeeriumi töötajate tööaega oli hõivatud sambaga, mis ei kuulu meie põhitegevuse hulka,» märkis Pärnamäe.
Rajamise kulud
• 5,1 miljonit € – monument ise. Samba projekt, vundament, betoonsüdamik, klaasdetailid, ehitamine, ekspertiisid ja konsultatsioonid, uus valguslahendus.
• 3,0 miljonit € – samba maa-ala rajamine. Maa-ala projekteerimine ja ehitus, selleks vajalikud uuringud ja konsultatsioonid, ehitusload ning elektrivarustusega liitumine.
• 0,4 miljonit € – muud kulud. Ideekonkurss, autoritasud, õigusabi, monumendi avamistseremoonia.
Allikas: kaitseministeerium