Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

VIDEO ⟩ Karis: mõnel olulisel hetkel vajame pasunahüüdu ja läikivaid nööpe

President Alar Karis sõnas parlamendi ees peetud kõnes, et tahab riigipeana ennekõike olla tasakaalustaja ja vajadusel ka lepitaja.

Esmaspäeval riigikogus peetud kõnes tõi Karis esile, et juba enne presidendiametisse astumist rõhutas ta, et tema üheks ideaaliks on tark rahvas. «Olen ka täpsustanud, et tarkuse ja harituse mõõdupuu ei ole kõrgkooli diplomite arv, vaid oskus oma teadmisi kasutada ja tulla toime, saada hakkama igas olukorras. Seda nimetatakse õppimisvõimeks.»

«Tark rahvas suudab eristada terad sõkaldest, mõistab eeskätt faktide põhistavat jõudu. Ent kommunikatsioonist küllastunud ühiskonnas leiavad ka kõige vildakamad väited toetust ja imetlust. Sotsiaalmeedia hämaruses kogunetakse leeridesse ja kahtlused tõukavad tarkuse kergesti meelest,» ütles Karis. «Tarkus jääb hääletuks, alandlik vaikus võib meid hätta jätta.»

Karise sõnul on tarkus kollektiivne saavutus. «Tark rahvas ei lase kaotsi minna lootust, ei käi nööri mööda, vaatleb ja katsetab, on enesekindel ega kohku ka eksimisest. Tark rahvas mõtleb piiritus perspektiivis ega karda kohtumist tundmatuga, olgu selleks koroonapandeemia või üleilmne kliimakriis. Tark rahvas mõistab ligimest, evib kaastunnet,» ütles ta.

«Olen jätkuvalt seda meelt, et Eesti edulugu ei ole kõigini jõudnud. Ja soovin mõneti idealistlikult, et keegi meie kaasmaalastest ei tunneks end mahajäetuna ja üleliigsena. Olgu siis põhjuseks noorte vaimse tervise probleemid, mille traagilist sügavust mõistame mõnikord liiga hilja, või hinnatõus, mida näeme elektriarvetest ja mis süvendab paljude perede majanduslikku kitsikust,» ütles riigipea.

«Mõnel olulisel hetkel vajame pasunahüüdu ja läikivaid nööpe»

Karis sõnas kõnes, et põhiseadus paneb talle kohustuse võtta üle riigikaitse kõrgeima juhi volitused. «Ma ei kahtle, et Eesti on riigikaitse arendamisel valinud õige tee,» ütles ta. «Keerulistes olukordades ei pea Eesti üksinda lahendusi otsima, meie kõrval seisavad kindlalt liitlased. Häid suhteid kõigi liitlastega tuleb hoida, need ei sünni ega säili iseenesest.»

Karis sõnas, et noorte jaoks on kaitseväel tugev pedagoogiline roll, mis on juba tervele põlvkonnale kinkinud meelekindlust, kohusetunnet ja sisemist sära ning paljudele noortele ka eesti keele oskuse. «Sellise hoiakuga saame väärikalt vaadata kõigi nende peale, kes astunud meie ees, langenud sõjatandril või kannatanud äärmist viletsust, tundnud alandust ja hirmu. Neilt võeti olulised sümbolid, mis aastakümneid püsisid üksnes unistustes või ka väljapool Eestit,» ütles ta.

«Nii ongi, et mõnel olulisel hetkel vajame ka väärikat ja pidulikku pasunahüüdu, läikima löödud nööpe ja oma pühade kirkust,» sõnas Karis.

Karis sõnas, et tänapäeva maailmas ei ole kõik vastasseisud alati nähtaval. «Kuumad vastasseisud on varjamatud ja ülbed, kus demokraatlikke riike on vähem kui autoritaarseid, kus suurriikide omavaheline mõõduvõtmine on nihkunud Euroopast Vaikse ookeani suunas, kus Euroopa ise aegajalt vaidleb, kuidas edasi minna,» sõnas ta. «See ei muuda Eesti välissuhtluse sammu ja välispoliitika kompassi ebakindlaks ja võbelevaks. Me teame, mida me vajame: tugevat ja üksmeelset Euroopat, raudkindlat Atlandi-ülest koostööd.»

Karis toonitas, et Eestile on olulised suhted ja suhtluskanalid kõigi lähemate ja kaugemate naabritega.

«Mõnega räägime ühisest tegutsemisest Euroopa Liidus, mõnega ühistest kaitseplaanidest, mõnega Eestis edukaks osutunud õigusriigi reformidest ja mõnega ühistegevusest Peipsi järve keskkonna kaitsel, kultuurikoostööst või transpordiühenduste kaasajastamisest. Kõik need jutud on tähtsad ja vajavad rääkimist, sest on osa – meenutades põhiseaduse preambulit – meie välisest rahust,» ütles president.

«Tänapäeva sõda ei alga kahuripaugust. Hübriidkonflikt, agressioon küberruumis ja ühiskonna teadlik lõhestamine on uued lahinguväljad ja rindejooned. Seetõttu võib raske raua kõrval meie saatuse määrata Eesti hea maine, ühiskonna sidusus ning usaldus rahva ja riigi vahel. Riigi kaitsmine tänapäeval algab ühiskonna toimepidevuse tagamisest, teadmisest, et igaüks on valmis tegema oma osa,» ütles Karis.

«Põhiseaduse preambul sisaldab Eesti riigi geneetilist koodi»

Eelmise sajandi teisest kümnendist pärinevad põhimõtted on hoolimata Eesti poliitika mistahes keerdkäikudest seisnud kõigi Eesti põhiseaduste preambulis, sõnas Karis. «Meie ühine riik on nende ridade kohaselt rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,» ütles Karis. «Need sõnad on Eesti riigi geneetiline kood.»

Karise sõnul tähendab «kaitseks sisemisele ja välisele rahule» juhist ja ülesanne, mille meeles pidamine peab olema kõigi igapäevane töö. «Alles pärast seda tuleb kõik ülejäänu – ka eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade,» märkis ta. «Sisemine rahu ei ole erinevate arvamuste tasalülitamine, nende halvustamine või neist üle sõitmine. Ebaviisakus, solvamine on taunimisväärsed, ja ma ei vaiki, et seda uuesti korrata.»

Karis sõnas, et ka tema hädavajalik töövahend on sõna. «Nagu ka oskus kannatlikult kuulata, tähelepanelikult märgata.»

Karis märkis, et parlament on kokkulepete ja kompromisside ja ka vastasseisude kogu. «Kuid selles saalis peaks tundma meelehärmi siis, kui üksteist ei kuulda ega kuulata, kui pauguvad uksed, kui sõna muutub müraks, kui hääletusel puudub sisukus ja seeläbi rebeneb poliitika loomulik raamistik. Siis kõlavad siin tühjad, liigsed või ka üksnes kiusu pärast öeldud sõnad, mis kuhjudes matavad olulise.»

«Mida ma loodan aga rohkem näha, on vaidlused riigikogus ja ühiskonnas, arutelud, enda seisukohtade kaitsmine ja teiste kuulamine. Olgu teemaks kliima ja rohepööre, energia- ja maksupoliitika, eelarve ja metsandus või hoopis Euroopa Liidu valikud ja kaitseväe areng. Tabuteemasid, mille üle debateerida, ei ole. Dogmad ja kantseliitlik poliitkorrektsus aheldab mõttevabaduse, ilma milleta ei sünni lahendusi, mis meid edasi viivad,» ütles Karis ning soovitas lugeda kuulata ja vaadata eesti kultuuri.

«Eeltaktina olen enne ametisse astumist rõhutanud, et minu üheks ideaaliks on tark rahvas. Olen ka täpsustanud, et tarkuse ja harituse mõõdupuu ei ole kõrgkooli diplomite arv, vaid oskus oma teadmisi kasutada ja tulla toime, saada hakkama igas olukorras. Seda nimetatakse õppimisvõimeks,» sõnas Karis.

Karis tunnustas ja tänas oma kõnes kõiki taasiseseisvumisaja presidente. «Lennart Meri märkis maha moodsa riigi alusjooned. Arnold Rüütel tõi maarahva Euroopa Liidu ja NATO juurde. Toomas Hendrik Ilves kasvatas e-Eesti kaudu Eesti suuremaks. Kersti Kaljulaid ei vaikinud, kui tundis, et nõrgematele tehakse liiga ja tõi perevägivalla teema avalikkuse ette,» sõnas Karis ja lisas, et kõik nad toimetasid äärmiselt arukalt põhiseadusega pakutud ruumis.

«Presidendina tahan ennekõike olla tasakaalustaja ja kui vaja, ka lepitaja. Loodetavasti mõistate juba, et teadusvaldkonnast pärit inimesena häälestan oma mõtteid ja meeli ikka teadmiste põhises helistikus. See ei ole üksnes mu vabadus, vaid ka kohustus,» ütles Karis.

Karis arutab teadusnõukoja ja Kiigega plaane pandeemia ületamiseks

«Kuidas leida meelerahu, kui võitlusest pandeemiaga on loodetud sprindi asemel kujunenud roiutav 50 kilomeetri pikamaakäimine? Kui sugeneb tunne, et tõenduspõhine meditsiin astub kriisis edasi arglikul kukesammul ning rahva igapäevaelu seadvad otsused tunduvad juhusliku rapsimisena. Sest nende põhjendamine on abituks jäänud,» ütles president. 

«Enesekindlus lahtub seal, kus hakkab laiutama tüdimus ja hirm. Enamik neist, kes tahtsid end koroonakriisis vaktsineerida, on seda teinud või kohe tegemas. Aga kõik ei taha end vaktsineerida ja võtavad sellega riski haigus raskelt läbi põdeda või nakatada teisi. Ja lõpuks on meie riik lukus,» ütles Karis ja lisas et usub teadusesse ja teaduspõhisesse käsitlusse.

«Kui vaktsineerimisest seni loobunu, kes on segaduses, küsiks minu soovitust, siis mõistagi soovitan tal ümber mõelda ja lasta end või oma lähedast vaktsineerida,» ütles ta.

«Kohtun lähipäevil nii valitsust nõustava teadusnõukoja kui ka tervise- ja tööministriga, et saada teada, millised on teadlaste soovitused ja valitsuse plaanid kriisi uues haripunktis. Olen siin kaasamõtlevaks, kuid nõudlikuks partneriks,» sõnas Karis.

Tagasi üles
Back