R, 9.12.2022

Kaja Kallase valikuliste piirangute ettepanek ajas juristid segadusse

Aimar Altosaar
, ajakirjanik
Kaja Kallase valikuliste piirangute ettepanek ajas juristid segadusse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 11
Peaminister Kaja Kallas.
Peaminister Kaja Kallas. Foto: Mailiis Ollino

Peaminister Kaja Kallase (RE) sõnul toetab ta vaktsineerimata inimestele täiendavate piirangute seadmist, näiteks tõsta plaanilise ravi koomaletõmbamise korral operatsioonijärjekorras tahapoole just vaktsineerimata inimesi. 

Vikerraadio saates «Stuudios on peaminister» ütles Kallas: «Üks ettepanek on, et kui inimene tuleb haiglasse, siis muidugi peavad arstid teda aitama. Kui aga olukord läheb hulluks ja meil tuleb hakata haiglates plaanilist ravi piirama, näiteks kirurgilisi operatsioone, siis vaktsineerimata inimesed liiguvad järjekorras tahapoole. Nende arvelt käib järjekorra piiramine,» pakkus peaminister välja.

Heidi Rajamäe-Parik
Heidi Rajamäe-Parik Foto: Erakogu

Postimees uuris juristidelt, kuidas nad suhtuvad peaministri ettepanekusse ning kas tema ettepanekutel on ka juriidilist pidavust.

Advokaat Heidi Rajamäe-Parik vastas Postimehele, et ei pea õigeks sellist ühe mütsiga löömist. «Inimesel võivad olla täiesti legitiimsed põhjused, miks ta ei ole ennast vaktsineerinud,» selgitas ta. 

Rajamäe-Parik lisas, et ka neil, kes on selle haiguse läbi põdenud, peavad olema teistega võrdsed õigused. Samas ta ei eitanud, et üldiselt on õige, et avalikes huvides võib teha selliseid otsuseid – kuid need peaksid olema palju täpsemad, et tagada võrdsuspõhimõtte järgimine.

Heidi Rajamäe-Parik rõhutas, et põhiseadus lubab piirangu kehtestada vaid reaalse ohu puhul kellegi elule. «Piirang peab olema vajalik ja tasakaalustatud. Põhiseaduse paragrahv 11 ütleb, et me tohime õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need peavad olema vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust,» toonitas ta.

Kriminoloogiaprofessor Jüri Saare hinnangul oli Kallasest üsna julge enne valimisi sellist asja öelda. 

«Terve mõistuse seisukohast on mõte loomulikult õige. Inimesed peavad ikkagi enda sammude eest vastutama,» ütles Saar, kuid nentis, et teisest küljest on meie tervishoiusüsteem on üles ehitatud printsiibil, et näiteks ei hakata kõvasid suitsetajaid või joomamehi ravijärjekorras lõppu panema selle pärast, et nad ise on endale haigused põhjustanud. Kuid peaministri ettepanek on just selline, mille tõttu võib solidaarsus kannatada, nendib Saar.

Advokaat ja õigusteadlane Carri Ginter
Advokaat ja õigusteadlane Carri Ginter Foto: Tairo Lutter

Sama, solidaarsuse põhimõtet rõhutas ka advokaat Carri Ginter. «Meil on solidaarsuspõhimõttel põhinev meditsiinisüsteem. Ma saan aru, et inimesed ootavad hädaolukordades karmimat kätt – senikaua, kuni see käsi kedagi tema lähedast ei puuduta,» ütles Ginter.

Kui sellised piirangud tõepoolest kehtestatakse, oleks see räige diskrimineerimine, mida inimõiguste seisukohast oleks väga keeruline õigustada, nentis Ginter. Tema hinnangul kõlab see ettepanek väga halvasti. «Väga haritud juristina peaks Kaja Kallas seda ise ka teadma,» imestas Ginter.

Ginter üritab peaministrit mõista, sest tema sõnul on Kallas lihtsalt hädas ja siis tulevadki sellised mõtted pähe. «Häda võibki ajada härja kaevu ja hundi karja. See aga ei õigusta kehtivate põhimõtete rikkumist,» hoiatas Ginter. 

Sageli võivad tema sõnul olla vaktsineerimatuse taga mõjuvad põhjused. «Kuid selline plaan, et öelda inimesele, et ta ei saa haiglaravi sellepärast, et ta ei ole vaktsineeritud, ei ole kindlasti mõistlik,» lisas Ginter. 

Stanislav Tšerepanov.
Stanislav Tšerepanov. Foto: Mihkel Maripuu

Jurist ja endine poliitik Stanislav Tšerepanov ütles, et saab aru, et inimõigused on esmatähtsad, aga praeguses olukorras tuleks tõsiselt kaaluda ka ühiskonna huve.

Tema hinnangul saab selle ettepaneku kohta midagi öelda, kui on olemas mingi ühiskondlik konsensus. «Võiks korraldada hääletuse, nagu Šveitsis, kuid see võtab kaua aega ja on kohmakas,» leidis ta. Tšerepanovi arvates tuleks üritada olukorda lahendada võimalikult demokraatlikult.

Advokaat Viktor Turkin oli samuti hinnangutes ettevaatlik. «Päris kategooriliselt ei saa kohe öelda, kas see piirang on õige või vale. Ühest küljest on arstide juurde järjekorrad ning tuleks ka sellega arvestada.» 

Uute julgete lahenduste puhul tuleks esmalt vaadata, et kas patsiendi vaktsineerituse põhjal tema koha muutmine ravijärjekorras on vaid meie algupärane idee või on midagi sellist ka teistes riikides praktiseeritud. Turkin lisab, et tavaliselt Eestis selliseid asju ise välja ei mõelda.

Turkini arvates ei peaks me sellistele väljaütlemistele liiga suurt tähendust omistama. «Sellega läheb nagu Margit Sutropi ütlustega, et paari päeva pärast on meelest läinud. Õiguslikult ei saa siin praegu midagi öelda,» leidis advokaat.

Märksõnad
Tagasi üles