Kõige tõhusamad toitumissoovitused põhinevad geenidel

Copy
Foto: Geenitestid.ee

Üha enam levib maailmas arusaam, et geneetiliste eripärade arvestamine teeb toitumissoovituste andmise tõhusamaks. Geenid mõjutavad meie kehas erinevaid ainevahetuslikke protsesse. Kuna me kõik oleme erinevad, siis ei ole üht universaalset toitumisviisi, mis sobiks kõigile ühtviisi hästi, vaid vajame parimate tulemuste saavutamiseks ja endale seatud eesmärkide täitmiseks personaalsemat lähenemist. Teadlaste ja toitumisspetsialistide koostöös on välja töötatud erinevad geenitestid, mis aitavad inimestel teha teadlikumaid ja tervislikumaid valikuid võttes arvesse just oma geneetilisi iseärasusi.

Mis on geenitest ja milliseid teadmisi see annab?

Geenitesti eesmärk on anda inimesele suunised, kuidas oma elustiili paremuse poole muuta, et kiiremini oma eesmärgid saavutada. Olgu selleks parem vorm ja enesetunne, kaalulangetus või lihtsalt elukvaliteedi parandamine.

Geenitest annab oma keha kohta palju kasulikke teadmisi:

  • Milline toitumisviis mulle kõige paremini sobib?

Praktikas on näha, et ühed ja samad toitumissoovitused ei sobi kõigile ühtmoodi hästi. Põhjus seisneb selles, et toidus sisalduvad rasvad, valgud ja süsivesikud mõjuvad meile kõigile erinevalt. Geenitestist saab teada, kuidas keha erinevatele toitainetele reageerib ning milliste toitainete tarbimist tuleks piirata või suurendada. Reegel on lihtne – kui tarbid vähem kaloreid kui kulutad, siis võtad kaalust alla ja vastupidi. Kalor ei võrdu aga alati kaloriga, vaid oluline on ka see, kust need kalorid pärinevad. Mõni inimene on rasvade suhtes eriti tundlik ehk rasvade suurem tarbimine võib viia soovimatu kaalutõusu ja kõrge kolesteroolitaseme tekkeni. Teisele inimesele annab parimaid tulemusi jällegi suurem küllastumata rasvhapete tarbimine ehk Vahemere dieedi järgimine. Mõni on tundlik süsivesikute suhtes ehk peaks just süsivesikute tarbimist piirama ning on ka neid, kellele sobib suurema valgusisaldusega toitumisviis.

Geneetiliselt sobiva toitumisviisi määramisest on kasu nii neile, kes on hädas kehakaaluga, kui ka neile, kellel kaaluprobleeme ei esine, kuid on huvi oma tervise ja geneetiliste iseärasuste vastu. Geenianalüüsi põhjal koostatakse personaalsed toitumissoovitused ning tulemuste paremaks mõistmiseks kaasneb soovitustega ka personaalne 3-päeva näidismenüü.

  • Milliseid vitamiine ja mineraalaineid peaksin rohkem tarbima?

Lisaks toitumisele ja elustiilile määravad mikrotoitainete (vitamiinide ja mineraalainete) puuduse teket ning sellest tulenevaid haiguste tekkeriske ka geenid. Geenid mõjutavad mikrotoitainete omastamist ja töötlemist kehas, kuid üldtuntud soovitatud päevased mikrotoitainete kogused ei arvesta inimese geneetiliste eripäradega. Geenitest aitab välja selgitada, milline on A-, B6-, B9-, B12- ja D- vitamiini, raua, kaltsiumi, magneesiumi, seleeni, koliini ja organismile ülioluliste oomega-3 rasvhapete puuduse tekkerisk ning kas antioksüdantide tarbimist tuleks suurendada. Kui inimesel esineb eelsoodumus mõne mikrotoitaine puuduse tekkeks, siis on eriti oluline neid sisaldavate toiduainete tarbimist suurendada ning vajadusel ka toidulisandeid juurde tarbida, et organismi normaalseks toimimiseks vajalik tase saavutada ning terve püsida.

  • Kuidas kofeiin mind mõjutab?

Pidevalt arutletakse kofeiini kasulikkuse või kahjulikkuse üle. Ühest vastust sellele ei ole, sest kofeiin mõjutab meid kõiki erinevalt. Mõni inimene on väga tundlik kofeiini ärevust tekitava ja vererõhku tõstva toime suhtes, teisel rikub kofeiin tugevalt unekvaliteeti ning põhjustab sagedasemat ärkamist öö jooksul. On ka neid, kes võivad kofeiini isegi suuremas koguses tarbida, ilma et ebameeldivaid kõrvalmõjusid tekiks.

  • Kuidas sool mulle mõjub?

Palju räägitakse sellest, et soolatarbimist tuleks piirata. Seda, kuidas sool meile mõjub, mõjutavad samuti geenid. Mõned inimesed on nii-öelda soolatundlikud ehk tundlikumad soola kahjulikule toimele, mis väljendub kõrge vererõhu tekkes. Kui sellised inimesed aga vähem soola tarbivad, siis väljendub see positiivselt vererõhu alanemises.

  • Kas mul võib esineda primaarne laktoositalumatus või risk tsöliaakia (gluteenitalumatuse) tekkeks?

Viimasel ajal räägitakse palju ka piima sobimatusest meie kehale. Tõsi on see, et laktoositalumatuse protsent on Eesti elanike seas üsna suur. Hinnanguliselt kannatab primaarse ehk geneetiliselt päritava laktoositalumatuse all 20-30% elanikest, paljud sellest ise teadmata. Ka tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on päriliku soodumusega haigus, mis avaldub nisu, rukist, otra ja teatud juhtudel ka kaera sisaldavate toitude söömisel. Geenitesti aitab hinnata, kas esineb tsöliaakia tekkega seotud geenivariatsioone või võib haiguse tekke välistada.

Kõige selle kohta, mida geenitesti tegemine veel annab, saab täpsemalt lugeda Geenitestide labori kodulehelt www.geenitestid.ee.

Kuidas käib geenitesti tegemine?

Geenitesti tegemine on väga lihtne, kiire ja valutu. Selleks on vaja anda vaid süljeproov. Endale huvipakkuva geenitesti saab tellida Geenitestide labori kodulehelt www.geenitestid.ee.

Testi tellijale saadetakse juhised, proovivõtuks vajalikud tarvikud ning küsimustik testi vastuse ja personaalsete soovituste koostamiseks. Seejärel tuleb süljeproov laborisse saata ja vastust oodata.

Foto: Geenitestid.ee

Sügis on ideaalne aeg alustada teekonda tervislikuma elu suunas. Kui ka Sina soovid oma keha paremini tundma õppida, siis kasuta tellimisel koodi POSTIMEES, millega saab kõikidelt geenitestidelt 10% soodustust.

Geenitestide labor

www.geenitestid.ee

Copy
Tagasi üles