Ministeerium loodab kohtumenetluse kajastamisel eetilisusele edaspidigi

Brita-Maria Alas
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Harju maakohus. Kohtuistung. Foto on illustratiivne.
Harju maakohus. Kohtuistung. Foto on illustratiivne. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Justiitsministeeriumis toimus täna kohtumenetluse avalikkuse eelnõu teemal ümarlaud, kus osalesid meedia ja kohtunikkonna esindajad. Justiitsminister Maris Lauri sõnul loodetakse ajakirjanike eetilisusele edaspidigi. 

«Kõik osapooled on nõus, et väljatöötatud eelnõu tõstab kohtupidamise avalikkust oluliselt, eelkõige tänu jõustumata lahendite avalikustamisele. Küll aga on kriitika all olnud isikuandmete avalikustamise osa eelnõust,» ütles justiitsminister Maris Lauri.

Lauri sõnul peab hoolitsema selle eest, et inimesed ei kardaks meedias nime määrimise tõttu kohtusse pöörduda. «Eelnõu tagasisidegi toetab valdavalt arusaama, et kõigi kohtumenetluses osalenute nimed ei pea olema küberruumis avalikud. See pole kohtupidamise avalikkuse põhimõte, mida põhiseadus on ette näinud. Kuna aga kohtulahendites menetlusosaliste nimede asendamine initsiaalidega on toonud kriitikat ajakirjanduse poolelt, siis jõudsime tänasel arutelul kompromissini,» kirjeldas Lauri.

Ministri sõnul eeldatakse ajakirjanduse puhul nimedega kohtulahendiga tutvumiseks õigustatud huvi, mida eraldi põhjendama ei pea. «Ministeerium usub ja jääb lootma ajakirjanike eetilisusele inimeste probleemide avalikustamisel,» märkis ta.

Ümarlauas arutati ka juriidiliste isikute anonüümsuse üle ning Lauri sõnul jõuti järeldusele, et juriidiline isik pole isikuandmete kaitse seaduse tähenduses andmesubjektiks. Seega juriidilised isikud kuuluvad kohtulahendites üldjuhul avalikustamisele. 

Justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõuga tahetakse muuta tulevikus kohtulahendid avalikuks juba enne nende jõustumist. Lahendid avalikustatakse Riigi Teatajas kohe pärast nende avalikuks tegemist märkega «jõustumata». Kui lahend jõustub või tühistatakse, siis vastav märge võetakse lahendilt automaatselt maha. Lahend saab uue staatuse «jõustunud» või «tühistatud».

Praegu on tagatud avalikkusele juurdepääs jõustunud kohtulahenditele, kuid puudub juurdepääs jõustumata ja tühistatud kohtulahenditele. Samuti ei ole avalikkusel võimalik osaleda tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohtuotsuse kuulutamisel, sest praktikas ei toimu kohtulahendite avalikult kuulutamist üritusena, millel saaks osaleda.

Samuti ei väljastata kohtuotsuseid menetlusvälistele isikutele kohtukantseleist. Avalik kuulutamine põhiseaduse mõistes on istungil kohtulahendi suuline kuulutamine, kuid praegusel ajal menetletakse juba enam kui pooled kohtuasjad kirjalikult. Seetõttu tuleb leida suulisele lahendi kuulutamisele samaväärne lahendus.

Eelnõu teine eesmärk on juurdepääsupiiranguga andmete ning eraelu puutumatuse kaitse, mistõttu ei avalikustata lahendis menetluses osalenud inimeste isikuandmeid. Erandiks on süüdistatavad ja õigeksmõistetud, kelle nimed ja isikukoodid kuuluvad avalikustamisele. Menetlusosalisel on tulevikus õigus taotleda oma nime avalikustamist ja õigeksmõistetul oma nime avalikustamise lõpetamist.

Eelnõuga võimaldatakse menetlusvälisel inimesel esitada kohtutoimikuga tutvumise taotlus tsiviil- ja kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas.

Lisaks kohtuotsustele kuuluvad eelnõu jõustumisel avalikustamisele ka mitmed kohtu tehtud määrused nagu näiteks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise, korteri- ja kaasomandi ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu andmise määrused. Samuti tuleb ringkonnakohtu ja riigikohtu hagita menetlust lõpetavate määrustele lisaks avalikustada ka samas asjas varasemalt tehtud maakohtu lahend.

Tänase ümarlaua tulemusena jõuti kompromissile ka selles, et õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel. Info ülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel. Eelduslikult hakatakse ülekande tegemise võimalust kasutama laiema avaliku huvi all olevate haldusasjade puhul.

Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse kaebeõiguse võimaldamisega inimesele, kellele kohus on määranud istungil teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmise kohustuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles