Politoloog Vassil: e-hääletus on neutraalne

Tänavustel kohalikel valimistel anti rekordarv e-hääli. Foto: Elmo Riig

Elektrooniliselt andis täpsustatud ­andmetel hääle 275 587 inimest. Neli aastat tagasi ­andis kohalikel valimistel ­e-hääle 186 034 inimest. Millest selline e-häälte edu ja kas see võib muuta osa erakondade eelduslikku häältesaaki?

Tartu Ülikooli politoloog Mihkel Solvak ütles, et minevikus on riigikogu valimiste pealt nähtud, et tegelikult ­pole e-hääletus erakondade häältesaaki mõjutanud. «Eriti kui vaadata suuremaid, siis Keskerakonnal ja Reformierakonnal on olnud umbes sama suurusjärk hääli. Mis seal juhtunud, on see, et Reformierakonna toetajad on kasutanud rohkem elektroonilist hääletamist, Keskerakonna omad lihtsalt käinud valimisjaoskonnas,» selgitas Solvak.

Üldiselt on küsitluse andmed Solvaku sõnul viidanud sellele, et uusi valijaid e-hääletuse kaudu ei tule. «Lihtsalt need, kes varem paberil hääletasid, hääletavad nüüd elektrooniliselt,» lisas ta.

Tema hinnangul kinnitab seda ka asjaolu, et valimisaktiivsus ei ole märkimisväärselt muutunud. «Põlvkonnavahetuste ­puhul on ka umbes samasugune suurusjärk, kes osaleb aktiivselt hääletamisel ja kes mitte. Need, kes osalevad, kasutavad elektroonilist kanalit,» lausus politoloog. «Möödunud KOV valimistel hääletasid küll väga suure osalusega 16–17-aastased, kuid nemad läksid esimest korda ikka jaoskonda kohale,» rääkis Solvak ja rõhutas, et üldiselt see vanusrühm ei e-hääletanud.