Euroopa Liidu miljardid ja Eesti totaalne muutumine

Foto: Riigi Tugiteenuste Keskus

Euroopa Liit on alates 2004. aastast investeerinud Eestisse ligi 7,5 miljardit eurot. See on kümnekohaline arv, mida on väga keeruline ette kujutada. Septembri lõpu seisuga oli täpsem summa 7 434 335 297,82 eurot. Ilma nende investeeringuteta näeks Eesti täna hoopis teistsugune välja. Loetelu, mida selle raha eest on tehtud, kasvaks nii pikas, et seda ei jõuaks keegi lugeda. Kokku on 2021. aasta septembri lõpu seisuga toetatud 37 757 projekti.

Kui vaadata viimaste aastate arengusuundi, võib tunduda, et suur osa rahast on läinud Tallinna ja Harjumaale. See tunne ei ole petlik. Kui elluviidud projektide toetuste summad maakonniti kokku liita, siis on enim eurosid läinud tõesti Harjumaale, kui aga vaadata summasid elanike arvu kohta, siis muutub pilt oluliselt. Euroopa Liidu toetusrahast on oma osa saanud terve Eesti ja ühe inimese kohta saadud eurotoetuste tabeli tipus on hoopis Järva- ning Hiiumaa.

Regionaalne mõõde on oluline ka algaval perioodil ning ühtki piirkonda struktuurifondide uuel eelarveperioodil ei unustata. Aastatel 2021–2027 saab Eesti Euroopa Regionaalarengu Fondist eurotoetusi 1,7 miljardit eurot, Ühtekuuluvusfondist 780 miljonit, Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest 534 miljonit ning Õiglase Ülemineku Fondist 354 miljonit eurot. Kokku jagatakse nende fondide kaudu välja 3,37 miljardit eurot.

Õiglase Ülemineku Fondist toetatakse kliimaeesmärkide saavutamisest enim mõjutatud piirkondade ja inimeste toimetulekut. Eestis on selle fondi sihtpiirkonnaks Ida-Virumaa, kuhu põlevkivisektor on suurel määral koondunud – 2019. aastal tootsid seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Selleks et Ida-Viru üleminekut põlevkivitöötluselt muudele tööstusharudele soodustada, toetatakse nii teiste sektorite tööstusinvesteeringuid ja ettevõtlust, inimeste ümberõppevõimalusi, parema linnakeskkonna ja kohalike teenuste loomist kui ka kohalikke algatusi.

Teiste fondide eesmärgid uuel eelarveperioodil on: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti ja Inimestele Lähedasem Eesti. Järgnevalt vaatlemegi uue eelarveperioodi eesmärke lähemalt:

Nutikam Eesti

Eesti vajadused on ajas muutunud. Võrreldes eelmist ja uut rahastusperioodi, on Nutikama Eesti all plaan investeerida teadusarenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse valguses muudesse kohtadesse kui seni. Toetatakse ettevõtete automatiseeritust ja digitaliseeritust, aidatakse neil oma tootmist, teenuseid ja ärimudelit ümber korraldada ning protsesse tõhustada. Uuel perioodil on tähelepanu all 5G leviala ehitamine elu- ja ettevõtluspiirkondades ja olulistes transpordikoridorides. Ettevõtete digitaliseerimise kõrval arendatakse ka digitaalseid avalikke teenuseid, et muuta need kodanike jaoks mugavamaks.

Rohelisem Eesti

Rohe-eesmärkides on Eesti läbi kolme Euroopa Liidu eelarveperioodi investeerinud ligi ühe miljardi euro ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamisse, et tagada puhas joogivesi ning reovee käitlus. Uuel perioodil panustatakse kliimaeesmärkidest lähtuvalt avalike hoonete energiatõhususse, milles võrreldes Euroopa Liidu keskmisega ei ole Eesti seis hetkel kuigi hea. Uue perioodi eesmärk Rohelisem Eesti suunab sinna umbes pool roherahast – 780 miljonist ligi 400 miljonit eurot. Teine oluline suund kliimaeesmärkides on seotud transpordiga: keskkonnasõbralike kütuste kasutamine, ühistranspordi ja säästlikumate lahenduste edendamine. Lisaks on kavas arendada „pargi- ja reisi”-süsteemi, trammiliiklust ning luua uusi kõnni- ja jalgrattateid.

Välisvahendite toel suurendame valmisolekut kliimamuutustest tingitud ekstreemseteks ilmastikuoludeks, mis praktikas tähendab sadamakaide ehitamist tormidele vastupidavamateks ning päästevõimekuse suurendamist, et tulla toime metsatulekahjude ja üleujutustega. Oluliseks toetatavaks teemaks on jäätmekäitlus ning ringmajandus, kuna praegu läheb vaid 20% Eesti kodumajapidamiste jäätmetest ringlusesse.

Ühendatud Eesti

Uueks suunaks on raudteevõrgu elektrifitseerimine, et muuta raudteed keskkonnasõbralikumaks ja kiiremaks ning vähendada diiselrongide arvu. Uuel rahastusperioodil arendatakse ja rekonstrueeritakse raudteid, sealhulgas rajatakse Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalikke peatusi ning ehitatakse välja Pärnu rahvusvaheline reisiterminal ja seda ümbritsev taristu ning investeeritakse suuremate linnade väliste omavalitsuste kergliiklusteedesse. Samuti on fookuses üle-euroopalisse võrgustikku kuuluvate maanteede rekonstrueerimine, mis ühendavad meid teiste riikidega.

Sotsiaalsema Eesti

Sotsiaalsema Eesti all on seni hoogsalt ehitatud ja renoveeritud riigigümnaasiumeid ning plaanitakse jätkata põhikoolivõrgu korrastamisega. Toetusmeetmete eesmärk on aidata kohalikel omavalitsustel renoveerida koolimaju, muuta neid energiatõhusamaks ning multifunktsionaalsemaks, näiteks tuues hoonetesse muid kohalikke teenuseid. Infrastruktuuri investeeringutest on seni panustatud Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ning keskhaiglatesse, aga nüüd keskendutakse maahaiglatele, heaks näiteks on pilootprojektina Viljandi haigla. Ülejäänud sotsiaalsed meetmed on nii-öelda pehmemad investeeringud: arendatakse hoolekande- ja puudega laste teenuseid, toetatakse töövõimereformi eesmärke ja lõimumisprojekte.

Inimestele Lähedasem Eesti

Inimestele Lähedasema Eesti keskmes on regionaalareng ning peamiselt kohalike teenuste arendamine. Eesmärgiks on, et kohalikel omavalitsustel on läbimõeldud arengustrateegia – mida peetakse piirkonna prioriteetideks ja soovitakse arendada ning toetustaotlused tugineksid loodud strateegiale. Toetusmeetmete abil saab ühtlasi ka luua paremat ja inimestele mõnusamat linnaruumi.

Toetuste viimine projektide elluviijate ja Eesti elanikeni toimub erinevate osapoolte tihedas koostöös. Riigi Tugiteenuste Keskusest (RTK) on viimase kolme aastaga saanud Eesti suurim Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Kui toetatavate valdkondade ja prioriteetide välja töötamine on ministeeriumide kanda, siis Riigi Tugiteenuste Keskus on see, kes toetuste elluviimise korraldab. Praegu liigub 73% kõikidest Euroopa Liidu struktuurivahenditest toetuse saajani RTK kaudu. Kui toetuste korraldamine ja andmine käib ühe katuse alt, on võimalik tingimusi lihtsustada ja ühtlustada ning luua seega senisest arusaadavam toetuste süsteem. Lisaks annab sarnaste teenuste koondamine ühte kohta võimaluse terviklikult analüüsida juba tehtut.

Räägi kaasa! 1. novembrini toimub uue perioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide avalik konsultatsioon, tutvu materjalidega ja saada oma ettepanekud aadressile [e-mail]

Info uue eelarveperioodi toetuste ja eesmärkide kohta leiad Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt www.rtk.ee.