VIDEO JA GALERII ⟩ Valitsuse pressikonverentsil andsid aru Kallas, Kiik, Lauri ja Liimets

Valitsuse pressikonverentsil osalesid täna peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, justiitsminister Maris Lauri ning välisminister Eva-Maria Liimets.

Kiik lisapiirangutest: oleme praegu kaalukausil

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on Eesti praegu kaalukausul ehk selgub, kas olemasolevate piirangutega saadakse koroonaviiruse levik pidama või tuleb vastu võtta täiendavaid otsuseid.

Kiik tõdes, et viirusesse nakatumine jätkuvalt kasvab, kuigi selle tempo on käesoleval nädalal veidi aeglasem kui nädal varem. «Tulge palun esimesel võimalusel vaktsineerima, neid võimalusi on loodud rohkem kui kunagi varem,» ütles Kiik, lisades, et need, kellel on süstist möödas vähemalt pool aastat, võiks minna tõhustusdoosi järele.

Kiige sõnul toetab ta ka teadusnõukogu seisukohta, et kui inimesel on pereliige nakatunud, siis oleks mõistlik jääda koju ja teha võimalusel kaugtööd, olenemata sellest, kas inimene on vaktsineeritud või mitte. «Sellist kohustust ei ole, kuid see oleks mõistlik,» märkis Kiik.

Tema sõnul kohtus ta ka suurhaiglate juhtidega ning olukord on kõige kriitilisem lõuna regioonis, kuid ka põhja regiooni haiglad valmistuvad olukorra halvenemiseks ning avatakse täiendavaid COVID-i voodikohti. «Kuigi loodame, et neid vaja ei lähe,» lisas Kiik.

Ta kritiseeris neid, kes on oma tegevusega tervishoitöötajaid halvustanud, tuues esile ka Varro Vooglaiu algatatud meeleavalduse Tallinnas Vabaduse väljakul, nimetades seda «õuduseks». «Loodan, et midagi sellist rohkem ei toimu,» ütles Kiik, lisades, et kui ühiskond teeb kõik endast oleneva viiruse vastases võitluses, saavad ka meedikud sellest tuge.

Kallas: valitsus ei hakka otsustama ravimise järjekorra üle

Kui arstide liit tegi kolmapäeval valitsusele ettepaneku määrata COVID-i voodikohtade arvu ülempiir, mille täitumisel hakatakse haiglasse võtmisel rakendama triaaži, siis peaminister Kaja Kallase sõnul ei soovi valitsus sellistesse meditsiinilistesse küsimustesse sekkuda.

Kallas märkis, et triaaži tegemine peab olema puhtalt arstide ja haiglate otsus ning see ei saa olla poliitiline teema. «Poliitiliselt ei ole õige minna neid otsuseid tegema, vaid haiglates kohapeal otsustatakse, kellele esmajärjekorras abi osutatakse,» ütles Kallas.

Seega pole tema sõnul valitsuse tasandil mõistlik panna paika COVID-haigete ülempiiri, kuna sellest poleks sisulise olukorra lahendamiseks mingit kasu.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik lisas, et kõik peaksid pingutama selle nimel, et haiglates saaksid ravi nii COVID-haiged kui ka kõik teised tervisehädadega inimesi, ja parim võimalus selleks on minna vaktsineerima.

«Ma mõistan meedikuid, kelle lootus on, et pandeemia väljub kriitilisest faasist ja saaksime olla sarnased Põhjamaadele, kus COVID pole haiglaid üle koormanud,» ütles Kiik.

Valitsus toetas seksuaalse enesemääramise eapiir tõstmist 16. aastani

Valitsus toetas neljapäeval seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmist 16. aastale.

Eelnõu eesmärk on kaitsta lapsi selle eest, et täiskasvanud neid seksuaalselt ära ei kasutaks. Samal ajal on oluline, et lapsed ja noored ei saaks karistada omavaheliste vabatahtlike seksuaalsuhete eest.

Seksuaalse enesemääramise eapiiri muudetakse seni kehtinud 14 aastalt 16 aastale. Praegu on Eestis karistusseadustiku kohaselt seksuaalse enesemääramise eapiiriks 14 aastat, mis tähendab, et täisealise isiku seksuaalvahekord noorema kui 14-aastase lapsega on täisealise jaoks seksuaalkuriteona karistatav. Lisaks luuakse eelnõuga niinimetatud Romeo ja Julia klausel, mis võimaldab noore täiskasvanu ja 14–15-aastase alaealise vahelise seksuaalsuhte ilma kriminaalkaristuseta, kui nende vanuse vahe on kuni viis aastat. Nii näiteks on lubatud konsensuslikud seksuaalsuhted 14-aastasel kuni 19-aastasega ning 15-aastasel kuni 20-aastasega.

Samuti muudetakse eapiire mittekontaktsetes, niinimetatud lapsporno kuritegudes selleks, et välistada vabatahtliku ning eakohase suhte raames loodud pornograafilise materjali käitlemise eest karistamist. Selleks lisatakse nendele kuriteokoosseisudele süüd välistavad asjaolud ja samuti viieaastane vanusepiir.

Lisaks muudetakse perekonnaseadust, millega tunnistatakse kehtetuks alaealiste erandlik abiellumisiga. Kehtiva perekonnaseaduse järgi saab vähemalt 15-aastaseks saanud isik abielluda, kui kohus on laiendanud alaealise teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

«Eelnõu eesmärk on kaitsta lapsi selle eest, et täiskasvanud neid seksuaalselt ära ei kasutaks. Sellele, et eapiiri on vaja tõsta, on tähelepanu juhtinud nii lastekaitse, õiguskaitse kui seksuaaltervise edendamisega seotud organisatsioonid. Samal ajal on oluline, et lapsed ja noored ei saaks karistada omavaheliste vabatahtlike seksuaalsuhete eest,» ütles justiitsminister Maris Lauri.

Kuigi juba praegu on keelatud täiskasvanu seksuaalsuhe alla 18-aastase noorega, kui tegemist on tema pereliikme või muus usaldussuhtes oleva inimese nagu näiteks õpetaja või treeneriga, siis vajavad 14-aastased ja vanemad lapsed täiendavat kaitset seksuaalsuhete eest, milles partneriks on täiskasvanud võõras või tuttav, kes ei ole lapse otsene pereliige või ei ole lapsega usaldussuhtes.

Minister tõi välja ka selle, et Eesti kuulub täna Euroopa Liidus ühe madalama eapiiriga riikide hulka. Naaberriikides Soomes, Lätis ja Leedus on eapiir 16 aastat, Rootsis ja Taanis 15 aastat. EL-i keskmine on 15 aastat. Justiitsministeerium otsustas eelnõule laekunud tagasiside põhjal teha ettepanek tõsta Eestis eapiir 16 eluaastale.

«Kuna suurem osa seksuaalsuhteid sellises vanuses noorte hulgas leiab aset siiski eakaaslaste või väikese vanusevahega noorte vahel, siis teeb eelnõu erandi noorte omavaheliste vabatahtlike seksuaalsuhete osas,» märkis Maris Lauri.

See tähendab, et kõigil üle 18-aastastel on keelatud olla seksuaalvahekorras noorema kui 14-aastasega, kuid erand võimaldab noore täiskasvanu ja 14-15aastase alaealise vahelise seksuaalsuhte ilma kriminaalkaristuseta, kui nende vanusevahe on kuni viis aastat ehk kuni 19-aastane noor võib olla vahekorras 14-aastasega ja kuni 20-aastane 15-aastasega.

Lapseealise seksuaalse ahvatlemise korral saab olema vanusepiir täisealise isiku toime pandud tegude korral 16 eluaastat ning luuakse viieaastane vanusevahe, mille puhul ei ole tegu karistatav.

Eelnõuga kavandati algselt tõsta ka abiellumise erandlikku vanust 15 aastalt 16-le, et viia abiellumise iga kooskõlla seksuaalse enesemääramise eaga, kuid eelnõu kooskõlastuse käigus saadud tagasiside põhjal tehti eelnõusse muudatus, mille kohaselt alla 18-aastaselt enam abielluda ei saa.

Muudatustele eelnesid põhjalikud diskussioonid meedias, spetsialistide ringis ning riigikogus.

Seaduse jõustumine nähakse ette 2022. aasta 1. juunil.

Valitsus eraldas perearstidele viis miljonit eurot

Valitsus eraldas viis miljonit eurot perearstidele, et motiveerida neid igati kaasa aitama vaktsineerimisele.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on viimasel kahel nädalal tõusnud vaktsineerimise tempo ja tuleb tänada kõiki neid, kes on kaitsesüstimisele läinud.

«Paraku on tõusnud ka nakatunute hulk ja kuna viirus levib endiselt inimeselt inimesele, saavad vaid inimesed ise nakatumisahelaid katkestada. Kui kellelgi on haigusnähud, siis palun jääge koju, isegi siis, kui ollakse vaktsineeritud,» ütles Kallas.

Tema sõnul on tõsi ka see, et vaktsineeritud võivad nakkust saada ja kanda, kuid siiski on nakatunute hulk vaktsineeritute hulgas mitte eriti märkimisväärne ja haigestumise korral ei ole selle kulgemine raske.