Sisuturundus
Rail Baltica põhitrassi ristumiste ehitamine on alanud
Augustis sõlmis Rail Baltic Estonia ehituslepingud Raplamaal Kohila vallas asuvate Loone ökodukti ja Künka tee viadukti ehitamiseks ning samuti Tagadi tee viadukti ehitamiseks, mis ühendab omavahel Tallinn-Rapla-Türi maanteed ning Kurtna küla ja Kohila alevit. Tagadi tee viadukt võimaldab liiklusel üle raudtee liikuda ning säilitada olemasolevad ühendused. Pärast viadukti ehitamist ning samaaegselt raudtee ehitusega rajatakse viadukti alla haljastatud loomarajad.
Loone ökodukt ja Künka viadukt asuvad maastikul lähestikku - Kohila vallale kuuluv Künka tee asub Loone külas ning külgneb vahetult põllu- ja metsamassiividega. Tee ühendab Tallinn-Rapla-Türi maanteed väiksemate kohalike teedega. Uus viadukt võimaldab kohalikul elanikkonnal liikuda üle raudtee ning säilitab ka olemasolevad ühendused.
Loone ökodukti ja Künka tee viadukti hakkab ühe lepingu alusel ehitama AS YIT Eesti ning Tagadi tee viadukti AS TREV-2 Grupp. “Rail Baltica erinevate objektide ja loodetavasti peatselt ka põhitrassi ehitus hakkab kindlasti lähiaastate Eesti taristuehituse turul tooni andma,” lausus TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens. Loone ökodukti ja Künka tee viadukti ehitamise kogumaksumus on 5,3 miljonit eurot. Tagadi tee viadukti ehitus läheb maksma 2,3 miljonit eurot. AS YIT Eesti juhatuse liikme Margus Põimi sõnul on ettevõtte meeskond väga rõõmus, et saab anda oma kaaluka panuse Rail Baltica trassi rajamisse. „See projekt kuulub meie selle kümnendi ambitsioonikamate ja vastutusrikkamate taristuprojektide hulka,“ lausus Põim.
Täna käib kõikidel objektidel aktiivne projekteerimis- ja ettevalmistustöö – kändude juurimine, kasvupinnase koorimine ning geodeetilised tööd. Põhitööd algavad kõigi eelduste kohaselt novembri teises pooles, kui alustatakse väljakaeve, vundamentide rajamise ja betoontöödega.
Rail Baltica põhitrassi ja rajatiste projektijuhi Arto Lille sõnul on koostöö Kohila valla esindajatega olnud väga hea ja konstruktiivne ning kinnitas, et ehituse põhiosa alguseks ilmuvad vastavad infomaterjalid ka piirkonnas asuvatele teadetetahvlitele ja infotulpadele. „Üritame kohalikke elanikke hoida igakülgselt kursis sellega, mis ehitamisega kaasneb, kus ja milliseid töid tehakse ning kuidas on lahendatud ehitustöödest tingitud võimalikud liiklusmuudatused,“ sõnas Lille.
Rail Baltic Estonial on sõlmitud ka järgmiste ökoduktide ehituslepingud, mille kohaselt hakatakse juba lähiajal ehitama Rail Baltica põhitrassi ületavaid Urge ja Kalevi ökodukte. Kalevi ökodukti ehitamiseks sõlmiti leping AS TREV-2 Grupp, kelle ehitada on Rapla maakonnas ka Tagadi viadukt. Kalevi ökodukti ehitusmaksumuseks on 4 549 950 eurot (+KM). Ehitus peab valmima 2022. aasta lõpuks. Kalevi ökodukt asub Rapla linnast umbes 4 km kaugusel Alu-Metsküla ja Kalevi asulate lähedal. Ökodukti eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus ja võimaldada loomade liikumist üle Rail Baltica raudtee.
Urge ökodukti ehitamiseks sõlmiti leping ehitusettevõttega GRK Infra ning ökodukti ehitusmaksumuseks on 4 761 674 eurot (+KM). Ehitus peab valmima 2022. aasta lõpuks. Urge ökodukt asub Urge külas, kus raudtee läbib loomastiku rände osas tundlikku piirkonda. Ökodukti eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus ja võimaldada loomade liikumist üle kavandatava raudtee. GRK Infra tegevjuhi Tarvi Kliimaski sõnul on nende ettevõte Rail Baltica ehitushankeid juba kaua oodanud ning on esimese ehituslepingu sõlmimisega väga rahul. „Anname endale aru lepingu täitmise tähtsusest ja tunneme kindlasti vastutust, siiski suudame selle rajatise õigeaegselt ning kvaliteetselt tellijale loovutada,“ lausus Kliimask.
Paralleelselt ristumiste ehitamise ja Rail Baltica põhitrassi projekteerimisega viiakse läbi ka keskkonnamõjude hindamine (KMH). Raplamaal on antud tegevus jagatud kolmeks lõiguks, kus esimese lõigu (Harju ja Rapla maakonna piir kuni Hagudini) keskkonnamõjude hindamine on viidud tänaseks lõpuni ning mõjuhindamise aruanne on saadetud kooskõlastamisele. Eeldatav KMH aruande avalikustamine koos avaliku aruteluga toimub tõenäoliselt juba uue aasta alguses ning võimaldab ka kohalikel tulla lahenduste üle kaasa arutama tulla. Raplamaa teistes lõikudes toimub veel jätkuvalt keskkonnamõjude hindamise läbiviimine ning aruanded valmivad järgmise aasta alguses.