MUULI JA AAVIK ⟩ Kalle Muuli: Oti suurim viga oli ameti vastuvõtmine (2)

Kuku Raadio
Copy
Kultuuriminister Anneli Ott teatas tagasiastumisest. Vasakul Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi.
Kultuuriminister Anneli Ott teatas tagasiastumisest. Vasakul Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi. Foto: Tairo Lutter

Isamaa poliitik Kalle Muuli ja Postimehe peatoimetaja Marti Aavik võtsid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» vaatluse alla kultuuriminister Anneli Oti tagasiastumise, Tiit Teriku tõusmise ministritoolile ning kultuurivaldkonna olukorra koroonapiirangute ajal.

Muuli märkis, et Oti tagasiastumine oli ootuspärane, ootuspäratuks jäi aga tagasiastumise aeg ja viis. Nimelt tegi Ott etteheiteid valitsusele ja peaministrile, kes tema väidete kohaselt ei pannud Oti ettepanekuid valitsuse istungite päevakorda. «Sellises nääklemise vaimus lahkumine toimus,» sõnas Muuli.

Oti asemel võttis kultuuriministri ameti üle Tiit Terik, keda Muuli kirjeldas ilma igasuguse halvustava tagamõtteta kui pikaaegset Keskerakonna munitsipaalpoliitikut. «[Teriku] kultuuritaust võib-olla ei ole teab mis hiilgav, aga poliitiline kogemus kindlasti on arvestatav,» selgitas Muuli Teriku sobilikkust ministriametisse.

Aaviku sõnul oli Oti etendus teisipäeval veider ja tähelepanuväärne. «Ma saan aru, et üle sajandite oli meil vapper kultuuriminister, kellel olid hiilgavad kavad, kuidas kultuurielu Eestis edendada, aga keegi talle selles appi ei tulnud,» iroonitses Aavik sel teemal, milline mulje Oti tagasiastumiskõnest jäi. Välja pole see tema hinnangul niimoodi siiski paistnud.

Aavik lisas, et inetu oli ka see, kui Ott võttis vaktsiinivastase positsiooni ning asus tegema etteheiteid, et vaktsiine reklaamitakse või piiranguid tehakse. Tema silmis saab Oti juhtumist järeldada, et kultuuriringkonnad ootavad ministriks inimest, kelle kultuuritaust oleks arusaadav ning kes mõjuks kultuurivaldkonnast kõneldes autoriteetselt.

Muuli leidis, et Anneli Oti vead ei olnud kuidagi seotud vaktsineerimisega või hoiakutega selle suhtes, vaid ta on jätkuvalt seda meelt, et inimene ei pea oma tervise kohta andmeid avaldama juhul, kui see ei sega ministriametis tema tööd. Kuni viimaste piiranguteni Oti vaktsineerimatus põhimõtteliselt tema tööd ei seganud.

«Minu meelest tema kõige suurem viga oli see, et ta üldse selle ameti vastu võttis,» kritiseeris Muuli. Ott oli oma tööperioodi üheksast kuust viis nädalat puhkusel. Muuli märkis, et ta ei saa ministrite puhkusest ka muidu aru, sest tavaliselt kestab nende valitsusaeg vaid kaks aastat.

Aavik ütles vastu, et iga tippjuht võiks küll ka puhkuseks aega leida, aga viis nädalat üheksa kuu kohta on mõnevõrra palju. «Selle peale oleks pidanud minister olema niivõrd töökorras, et ülejäänud ajal oleks pidanud kõik asjad tema käes lendama ja juhtuma imelisi asju,» viitas ta sellele, et Ott ei jõudnud palju ära teha.

Teriku kohta ütles Muuli, et mõnes mõttes astub ta ametisse puhta lehena, kuna ta pole kultuurivaldkonnas varem toimetanud. Aga ei saa teha ka suuri etteheiteid, et Terik oleks teinud ebaprofessionaalseid avaldusi. Kui poliitiliselt vaadata, siis Muuli silmis on Terik poliitbroileri taustaga, kes on Keskerakonna sees kasvanud ning nüüd saanud täitevvõimu ametisse.

Võib oodata, et Terik hakkab usinalt viima kultuurinimeste probleeme valitsusse. Iseasi on aga see, kui mõjukas Terik valitsuses üldse on, sest Keskerakonna ja Reformierakonna vastuolud on selged ning kummagi jaoks ei ole Muuli hinnangul kultuurivaldkond prioriteet.

Veelgi enam, praegu kasutavad valitsuserakonnad Muuli sõnul kultuuri ära omavaheliseks võimuvõitluseks ning kultuuripiirangutest on saanud sundvaktsineerimise vahend sellega, et vaktsineerimata inimesi ei lasta teatrisse. Aavik ütles vastu, et ta ei nimetaks olukorda siiski sundvaktsineerimiseks. Muuli parandas, et sellisel juhul räägib ta vaktsineerimisele kallutamisest.

Aavik leidis, et uue ministri jaoks saab olema kõige olulisemaks ülesandeks piirangute tõttu tekkinud rahalise puudujäägi katmine.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles