Rein Lang ja Väino Koorberg võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» ette valitsuse koroonakommunikatsiooni, kus on palju lahendamata probleeme. 

Rein Lang. FOTO: Remo Tõnismäe

Lang meenutas, et reedel avaldas Postimees, kuidas koroonavaktsiini kolmanda tõhustusdoosi saanud inimesed ei saa kuue päeva jooksul alla laadida uut koroonatõendit. Väidetavalt on terviseamet probleemi lahendanud, aga veel täna lõunal keegi täpselt ei tea, kuidas asjad on. Koorberg kutsus ajakirjandust üles olukorda välja selgitama.

Lang küsis retooriliselt, mis on takistanud digiriigil tegemast pilvesüsteemi, kus kõik vaktsineerimised, tõhustusdoosid ja läbipõdemised kajastuks reaalajas koroonatõendis, mis annab inimestele liikumisvabaduse.

Koorberg vastas retooriliselt, et andmebaaside ja rakenduste loojad ja tellijad on võtnud samasuguse positsiooni nagu peaminister Kaja Kallas Eesti Päevalehe ajakirjanik Raimo Poomile antud intervjuus. «Kõigepealt tuleb välja mõelda 30 põhjust, miks kriisiolukorras ei saa tegutseda ja pärast seda hakata leiutama ja pead valutama selle juures, miks saaks tegutseda,» kirjeldas Koorberg, kuidas tema intervjuud nägi.

Lang leidis, et tema jaoks tuleb intervjuust välja selge peaministri seisukoht: isiklikul vastutusel põhinev ühiskond. Langi silmis arvab Kallas, et riik ei saa kogu aeg kirjutada ette, mis kellaajal võivad inimesed väljas liikuda või et nad peavad maske kandma.

«See on see, mida tegelikult esindab mõtteviis, et me ei saa tulla vastu kõikidele nendele, kes ütlevad, et paneme kõik lukku, lapsed õpivad distantsõppel, poest saab ainult leiba, soola ja tikke ning ootame, millal viirus ära kooleb,» lausus Lang. «See ilmselt ei ole toimiv süsteem.»

Riigi esindajad ei suuda sama juttu rääkida

Koorberg kordas, et tema ei saanud intervjuust vastust, mida valitsus siiski teha saab. «Kas ma sain õigesti aru, et sinu kaudu räägib Reformierakonna hääl, kui sa ütled, et valitsusel pole kriisijuhtimises rolli ega vastutust?» küsis Koorberg Langilt.

«Kindlasti on,» möönis Lang vastuseks. «Ma arvan, et valitsuse valitud tee, mis baseerub palju inimeste enda tervel mõistusel, ongi õige. Mis on probleem: seda teed ei ole suudetud kommunikeerida ja on antud tegelikult inforuumi mängumaa nendele, kes ühelt poolt nõuavad mõisatalli taga peksmist, ja teiselt poolt nendele, kes üritavad kas ennast eksponeerida mingite lamemaaliste teooriatega või lihtsalt välja tõmmata mingit majanduslikku kasu.»

Väino Koorberg. FOTO: Tairo Lutter

Koorberg ei nõustunud Langi sõnadega. Ta tõi esile, et erinevaid sõnumeid annavad autoriteetsed inimesed, keda lamemaalisuses ei saa kuidagi kahtlustada. Tervise- ja tööminister, terviseameti ja teadusnõukoja esindajad, haridusminister, Tallinna linnapea, peaminister räägivad kõik erinevat juttu.

Lang märkis, et tema tahaks ikkagi elada maailmas, kus kätepesu tuleneb kodaniku enda terve mõistuse tõekspidamistest, mitte valitsuse korraldustest või politseinikust, kes tal kõrval seisab. Koorberg nõustus, et kui valitsus käsiks kõigil inimestel viirusetõrjeks tänaval tangosammu tantsida, siis see poleks mõistlik.

Saatejuhid tegid etteheiteid suhtumisele, et kui ühes kohas ei suudeta olukorda kontrolli alla saada, tähendab see vajadust kehtestada lauspiiranguid kõikjal. Langi sõnul ei tohiks edasi anda ka sõnumeid, et politsei on ülekoormatud ning seetõttu mingitest otsustest kinnipidamist kontrollida ei suuda.

Lisaks meenutas ta, et pärast Serbia pommitamist määras NATO ühe kõneisiku, kes läks iga päev kaamerate ette ning selgitas kõiki samme nii professionaalselt, et ta muutis relvituks kõik vastuargumendid. Tema hinnangul pole vahet, millisel kõrgel positsioonil olev inimene hakkab valitsuse eest rääkima, kui ta suudab oma karismaga sõnumit nii veenvalt edastada, et inimesed usuksid ja käituksid selle järgi. «See on meil kahjuks täna puudu,» kritiseeris Lang.

Vaktsineerimiskahjude hüvitamisest

Koorberg võrdles vaktsineerimiskahjude fondi loomist analoogse olukorraga: inimesed käiks haigussümptomitega vähem tööl, kui haiguslehte hakataks kompenseerima esimesest päevast. Tema hinnangul polnud ka päris korrektne, kui valitsuse kaks erakonda kaklevad vaktsineerimiskahjude teemal ning peaminister ütleb, et iga inimene võib kõrvalmõjude eest ise hageda.

Lang arvas, et Koorberg on ajakirjandusliku müra ohver. Ajakirjanduse ülesanne oleks olnud enne konflikti võimendamist tausta uurida. Tegemist on vana vaidlusega: kas Eestisse tuleks luua patsiendikindlustus- või ravimikindlustussüsteem.

Ta selgitas, et väga paljud arstid toetavad patsiendi kindlustussüsteemi, mis võtaks vähemaks arsti vastutust ravivigade eest. On teised, kelle hinnangul peaks keskenduma ravimikindlustusele loogika alusel, et kui riigi poolt aktsepteeritud ravimi tulemusel tekivad kõrvalnähud, siis mängu astub ravimikindlustus.

Täna hakkasid Langi hinnangul entusiastid senist süsteemi lõhkuma ideega, et kähku tuleks püsti panna koroonavaktsiinide kindlustamine. «Seda pidas peaminister kohatuks, et me tõmbame selle muust kontekstist välja ja hakkame kähku tegema koroonavaktsiinide kindlustamist, mis võib saata täiesti vale signaali,» tõlgendas Lang.

Koorbergi hinnangul jääb sellest siiski mulje, et kummagi süsteemiga ei taheta edasi liikuda, kriisiolukorras on probleem lükatud mõne ametniku kaela ja tehakse nägu, et küsimus on lahendatud. Tema silmis on raske on vaielda Postimehe looga, et kui konkreetsel inimesel on tekkinud konkreetsed probleemid, siis peaministri sõnum talle on, et mine hage vaktsiini valmistanud suurfirmat.

Lang märkis, et ravimitest tekivad komplikatsioonid iga päev väga paljudel inimestel. Need pole seotud ainult koroonavaktsiiniga. Enamikus Euroopa riikides on teatav kaitsesüsteem loodud, aga Eestis tahetakse kõik ühte patta panna patsiendikindlustusega.

Koorberg küsis, et miks selle vaidlusega edasi pole liigutud. Lang vastas, et kriisisituatsioonis peaks riigikogu töötama 24/7 ning sellele on juhitud tähelepanu, et parlamendi rolli minimeerimisel kriisi ohjamisel on kaugeleulatuv tagajärjed. «See jätab taas mänguvälja avantüristidele, kaikameestele, jumal teab kellele,» sõnas ta.

Lisaks tõstis Koorberg saates esile eelmisel nädalal avaldatud uuringu inimõiguste kohta Eestis, kus uuriti ka inimõiguste kaitset ajakirjanduses. 48 protsenti vastajatest arvas, et eestikeelne meedia ei hoidu inimeste sildistamisest, diskrimineerimisest või ei kajasta tasakaalukalt vastanduvaid arvamusi. Ainult 30 protsenti oli arvamusel, et Eesti eratelevisioon ja raadio on erapooletud, 39 protsenti arvas, et ei ole.