Tallinna koolid said distantsõppe osas veidi rohkem otsustamisõigust

Uwe Gnadenteich
, ajakirjanik
Copy
Vaatamata distantsõppele on Tallinna koolides koroonakollete arv suurenenud.
Vaatamata distantsõppele on Tallinna koolides koroonakollete arv suurenenud. Foto: Kristjan Teedema

Tallinna linnavalitsus otsustas, et 15.–26. novembrini jätkatakse koolides õppetööd õpilasi hajutades, kuid iga koolijuht võib vastavaid otsuseid ise teha.

«Ehk siis järgmise kahe nädala jooksul saavad koolijuhid lähtuvalt kooli seisust otsustada, kuidas toimub hajutamine ja klasside rotatsioon distantsõppel. Leppisime kokku, et hajutatuse protsent, mida iga kool peab tagama, on 30 ja 50 vahel. Me peame lähtuma sellest, et koolides on tänaseks tekkinud erinev olukord. On koole, kus haigus on klasside kaupa läbi põetud, on koole kus on terved klassid vaktsineeritud. Seega otsustasime, et koolijuhid võivad ise olukorda hinnata ja pakkuda valemi, kuidas õpilasi hajutada,» rääkis linnapea Mihhail Kõlvart.

Ta lisas, et nakatumise näitajad on näidanud stabiliseerumise märke ja on näha ka kohatist langustrendi. «Samas, kui me vaatame kooliõpilaste vanuserühmade üldseisu, siis langustrendi ei ole. Kahjuks on kasvanud nii haigusjuhtude kui kollete arv. Aga see kasv ei ole kriitiline. Ma arvan, et erinevate meetmete abil on olukord stabiliseerumas, kuid ei saa rääkida olukorra paranemisest. Sellise laia epideemia puhul lühiajalised meetmed ei tööta. Kuna üldine olukord vajab jätkuvat kontrolli, siis on otsustatud osalise distantsõppe jätkamine. Koolid saavad teha valikuid lähtuvalt enda olukorrast,» lausus Kõlvart.

Ta selgitas, et järgmisest nädalast suurem osa nendest klassidest, kes olid distantsõppel, lähevad üle kontaktõppele. Seda, kuidas rotatsioon toimub, otsustavad koolid iseseisvalt.

Perioodid, mille jooksul on klassid distantsõppel, on kuni nädal, siis toimub jälle rotatsioon. Järgmine koosolek koolijuhtidega toimub järgmisel nädalal, aga praegused otsused on kehtivad kaks nädalat.

«Loodame, et olukord mitte ainult stabiliseerub, vaid tekib ka positiivne tendents, mis lubaks hajutamismeetmeid lõdvendada või nendest loobuda. Praegune olukord seda ei luba,» tõdes Kõlvart.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles