Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Amet: piima- ja vegantoodete märgistamine peab tarbijale olema selge

Oatly kaerapiim. FOTO: Eeva Kaun

Patendiameti hinnangul tuleb selleks, et tarbijal oleks täpselt selge, millise kauba ta letilt kaasa haarab, taimsed ja loomsed tooted selgelt erinevalt märgistada.

Patendiameti ülesanne on muu hulgas tootenimede registreerimine. «Patendiamet ei dikteeri siin, milliseid sõnu kaubamärgitaotleja oma kaubamärgina registreeritavas tähises kasutada tohib või milliseid mitte. Kui taotleja esitab registreerimiseks tähise, milles sisaldub mõiste kaerapiim või sojajogurt, ei lükka amet taotlust tagasi põhjusel, et nende sõnade kasutamine on europarlamendi määrusega keelatud,» kirjutas ameti kaubamärgiosakonna vanemekspert Mari-Epp Tirkkonen patendiameti ajaveebis.

See, kas või kuidas taotleja selliselt märgistatud tooteid hiljem äritegevuses tohib kasutada, reguleerivad tema sõnul juba teised institutsioonid.

Küll aga võivad ekspertiisil Tirkkoneni sõnul probleemseks osutuda tähised, milles sisaldub taimsele tootele viitav nimetus, ent tähisega kaitstavate kaupade loetelus on erinevad loomsed saadused, näiteks piim, jogurt või ka vastupidi.

Näiteks võib tuua olukorra, kus kaubamärgina kaitstavas tähises sisaldub sõna piim, aga taotluse loetelus on kaubana märgitud sojapiim. Sellistel juhtudel võib eksperdi sõnul rääkida tarbija eksitamisest, mis on seadusepügalana kaubamärgiseaduses eraldi välja toodud ning just selle sätte alusel võib patendiamet neist tähistest keelduda.

«Tõepoolest, sojapiim võib küll meenutada päris piima ja ongi mõeldud seda asendama, aga tarbija jaoks peab olema tagatud, et tootel oleks kauba olemus selgelt edasi antud. Nii aitab oma panuse sellesse anda ka patendiamet,» rõhutas Tirkkonen.

Ekspert tõi välja, et viimastel aastatel on kasvanud ka nende taotluste hulk, kus kaubamärgina kaitstavas tähises sisaldub sõna vegan. Kokku kolmeteistkümnest sellisest patendiametile esitatud taotlusest ainuüksi kümme on esitatud pärast 2016. aastat.

Ka selliste taotluste puhul on patendiamet analoogselt rakendanud tarbija eksitamise punkti, kui taotluse kaupade loetelus on olnud loomsed tooted nagu piim, vahukoor, või jogurt.

«Seega, kui toodad taimseid tooteid ja kasutad pakendil nende märgistamiseks selliseid väljendeid, siis jälgi kaubamärgitaotluse esitamisel, et taotlusel olevasse kaupade loetellu ei satuks ainuüksi loomseid saadusi tähistada võivaid mõisteid, nagu piim, juust, või ja muu selline. Ja mõistagi vastupidi ka,» lisas Tirkkonen.

Euroopa Parlament keelas 2013. aastal ära piimaga seotud mõistete kasutamise taimsete toodete reklaamis.

Euroopa Kohus kinnitas seda ühemõtteliselt ka oma lahendis, kus vaieldi ettevõtte TofuTown õiguse üle turustada taimseid tooteid nimede tofuvõi ja taimne juust alt. Seal otsustas kohus, et piim on ainult ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreet ja taimsete toodete peal seda sõna kasutada pole tarbijate huvides.

Põllumajandus- ja toiduamet teatas möödunud nädalal, viidates europarlamendi 2013. aasta otsusele, et nimetust piim ei või kasutada täiesti taimse toote kirjeldamiseks. Piimatoodete nimetusi, nagu näiteks piim, juust, või, koor, keefir ja jogurt, tohib kasutada üksnes loomset päritolu toodete nimetamisel. Seetõttu tuleb muu hulgas kookospiim ja maapähklivõi Eestis ümber nimetada.

PTA palub käitlejatel üle vaadata enda poolt toodetavad või müüdavad taimsed tooted ning veenduda selles, et nende müüginimetustes ei kasutataks piima ega piimatoodete nimetust ning neid ei reklaamitaks piimatoodetena. Tõhustatud kontrollidega taimsete toodetega seoses alustab amet järgmise aasta alguses.

Tagasi üles
Back