Sõrve looduskaitseala loomise toetuseks kogunes ligi 4300 allkirja

BNS
Copy
Parika väikejärve õpperada, Parika looduskaitseala, Viljandimaa. Foto on illustratiivne!
Parika väikejärve õpperada, Parika looduskaitseala, Viljandimaa. Foto on illustratiivne! Foto: Marko Saarm / Sakala

Elurikkuse, sealhulgas kaitsealuste liikide paljususe poolest unikaalse Sõrve looduskaitseala loomise toetuseks anti Rahvaalgatuse platvormil 4294 allkirja, mille keskkonnaorganisatsioonid teisipäeval riigikogule edasi saatsid.

«Loodava Sõrve looduskaitseala metsad ja niidud on läbi sajandite olnud väärtuslik elu-, sigimis- ja rändepaik paljudele haruldastele loomadele ning kasvukoht taimedele. Need kõik on kunagi elanud kogu Tallinna ja selle ümbruse alal. Praegu aga on Sõrve loodus neile viimaseks varjupaigaks,» ütles BNS-ile maastikuökoloog Lauri Klein, kellelt pärineb ka paljude liigirühmade uuringute põhjal koostatud koondaruanne Sõrve piirkonna kohta.

«Tegemist on justkui elava loodusmuuseumiga. Kui see ala kaevandamise, kinnisvaraarenduste või killustumise tõttu kaob, pole enam ühtegi jälge sellest, millised kooslused asustasid pealinna ümbrust enne inimeste massilist invasiooni. Sõrve ala kadumine ohustab suurema osa liikide looduslikke elupaiku Harjumaa südames,» selgitas Klein.

Mitmed kaevandusfirmad soovivad rajada lubjakivikaevandusi otse looduskaitseala keskmesse. Looduskaitsjate seisukohalt pole aga mõeldav, et hävitatakse liikide elupaiku ja tõkestakse kaevandusaladega loomade liikumisteid. Kaitseala soovivad moodustada nii Harku vald, keskkonnaamet, kohalikud inimesed kui ka looduskaitsjad. Vastu on aga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), kinnisvaraarendajad ja mõned metsaomanikud.

Rahvaalgatusele teiste seas alla kirjutanud 23 keskkonnaorganisatsiooni sõnul on probleemiks see, et planeeritav Sõrve looduskaitseala kattub suures osas Harku lubjakivimaardlaga. Maavara olemasolu on kindlaks tehtud, aga kaevandamisplaan ei sobi Sõrve plaanitaval looduskaitsealal elavatele haruldastele ja pelglikele I, II ja III kategooria kaitsealustele liikidele. Liiatigi toetavad kaitseala loomist kohalikud harjumaalased, kes soovivad seal nii lõõgastuda kui ka metsaande korjata.

Harku karjääri varud hakkavad ammenduma, mistõttu uuritaksegi uute maardlate rajamisvõimalusi Vatslasse, Sõrve ja Rannamõisa. Plaanitavad maardlad on pindalalt kokku neli korda suuremad juba avatud karjäärist. Harku karjääri olemasolev kaevandusala Sõrve looduskaitseala territooriumile ei jää, küll aga teevad seda laienemiseks plaanitavad alad, millest suurimad asuvad kavandatava Sõrve looduskaitseala südames. Just kavandatava lubjakivimaardla läänepoolseima osa peal Sõrves elavad kaitsealuste linnuliikidena merikotkas, karvasjalg-kakk, värbkakk, händkakk, öösorr, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, musträhn, kanakull ning hiire- ja herilaseviu. Kaitsealuste taimedena leiab sealt teiste hulgas jumalakäppa, kõdu-koralljuurt ja madal-unilooka.

Sõrve looduskaitseala oleks viimane looduslik tervikkompleks Tallinna lähiümbruses. Suur ala võimaldaks leida pelgupaika väga erinevatel liikidel, kaasa arvatud inimpelglikel lindudel ja loomadel. Näiteks on kakuliste populatsioon Sõrves üks Eesti tihedamaid, ja seda mitte seetõttu, et neil meeldiks nii lähestikku elada, vaid et mujale pole enam minna.

Riigilt oodatakse kevadeks Sõrve ala kaitsealaks vormistamist kokkulepitud mahus. Riigikogul on 30 päeva aega otsustada, kas taotlus üldse menetlusse võtta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles