Eelmisel neljapäeval algas avalik sõnasõda endise peaministri Andrus Ansipi ja praeguse peaministri Kaja Kallase vahel, kui Ansip kritiseeris teravalt Kaja Kallase tegevust nii peaministrina kui ka erakonna juhina. Isamaa poliitik Kalle Muuli ja Postimehe peatoimetaja Marti Aavik arutlesid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» selle üle, mis on Ansipi kriitika taga. 

Muuli sõnas, et ei saa olla nõus kogu Ansipi tehtud kriitikaga, aga valitsuse läbikukkumine koroonakriisi haldamisel ja vaktsineerimise läbiviimisel on nii ilmne, et selle puhul vaidlemiskohta ei ole. Küsimus on selles, et miks on nii jõulise kriitikaga välja tulnud just Ansip.

Kalle Muuli. FOTO: Remo Tõnismäe

Aavik märkis, et Ansipil on loodusteaduste taust ning ta oskab arvude maailma ise analüüsida. Muuli ütles vastu, et Ansip on ikkagi Reformierakonnas mõjukal positsioonil ning ühe partei juhtpoliitiku poolt on nii tugev avalik kriitika oma erakonna juhi vastu imelik.

Saatejuhid arutlesid, miks tuli Ansip sellise sõnavõtuga välja just nüüd. Muuli tõi välja, et kohe pärast Ansipi intervjuud toimus Reformierakonna volikogu. «Võib-olla Ansipi rünnak oli kuidagi seotud volikogu istungiga, võib-olla ei olnud. Aga kindlasti peaks meenutama Reformierakonna väga pikka ajalugu ja seda lõhet, mis tekkis ajal, kui kilekottidega raha erakonna kassasse kanti,» mõtiskles Muuli.

Ta meenutas, et Reformierakonna rahastusskandaalist raamatut kirjutades sai ta lugeda väljavõtteid Kaja Kallase päevikust. Kallas oli toona erakonna siseopositsionäär, kes vastandus Michalile, Rain ja Keit Rosimannusele ning nende ees olevale Andrus Ansipile. Kallas pani detailselt kirja erinevate kohtumiste ja vaidluste sisu. «Sellest ajast peale on püsinud vastasseis ja ütleme... tuli tuha all,» kirjeldas Muuli.

Talle tundub, et Reformierakonnas on pead tõstnud väike, aga ehk mõjukas seltskond, kellele tunduvad olud halvad ja kes tahavad Kallast erakonna esimehe kohalt välja vahetada. Muuli on üsna kindel, et esimehe kohale ei pürgi Michal. Ehk pole siseopositsioonis veel otsustatudki, kes uueks esimeheks sobib, aga otsingud käivad. «Tüli on tõsine. See ei ole lihtalt üks Ansipi tuju või turtsatus,» ütles Muuli.

Marti Aavik. FOTO: Konstantin Sednev / Postimees

Aavik täiendas, et Reformierakond tõusis nišiparteist rahvaparteiks just Ansipi ja Michali juhtimisel. Sel ajal saavutati valimistel ka suuri võite. Reitingust on näha, et Reformierakonna toetus on vähenemas.

Kallase juhtimisel on Reformierakonna tuumik võtnud seisukoha, et koroonapandeemia haldamiseks tuleb kehtestada nii vähe piiranguid kui võimalik. Samas majandusel on Aaviku sõnul läinud paremini kui oodati. «Siin on küsimus, kas Reformierakonnal õnnestub suureks mängida majanduslik edu ja heaolu kasv. Kas see üldse tuleb kõrge inflatsiooni tingimustes? Või on tähelepanu endiselt koroonakriisi juhtimisel,» arutles ta.

Muuli ütles vastu, et sarnase suhtumisega oli ka eelmine valitsus, aga nende jaoks oli piiriks plaanilise ravi jätkamine. Tegelikult oli see eesmärgiks ka tänase valitsuse jaoks, aga kui Ratase juhtimise all katkestati plaaniline ravi vaid korraks, kriisi ebakindlal algusajal, siis Kallase valitsus on pidanud seda tegema juba kaks korda ning neil on olnud vaktsineerimise tugi nakatumiste allasurumisel, argumenteeris Muuli.

«Küsimus on selles, et tegelikult keegi ei juhi, kogu asi logiseb ning kogu juhtimine näeb nõrk välja. Selles on minu meelest probleem,» ütles ta. Muuli sõnul tajuvad vanemad ja kogenenumad juhid, et reitingutes pööret paremusele ei pruugi tullagi. «Mida madalamale reiting langeb, seda rohkem tekib rahulolematuid inimesi, kes arvavad, et erakonna esimeest on vaja vahetada juba enne valimisi.»

«Ei ole suudetud ennast Keskerakonna vastu kehtestada. Ma arvan, et kui peaminister ei suuda mingit muutust tuua ja midagi põhimõtteliselt teisiti teha, siis see jätkub ning lõppeb sellega, et ta pea on pakul,» ütles Muuli.