Mereakadeemia pelgab kooli kadumist

Heiki Lindpere.

FOTO: Mihkel Maripuu

Mereakadeemia rektor Heiki Lindpere on mures kooli tuleviku pärast, sest haridus- ja teadusministeerium peab õppeasutuse omapäi tegutsemist ebaotstarbekaks ning saatis välja käsulauad teiste koolidega koostööd tihendada.

Lindpere sõnul sai mure alguse nädal tagasi, kui ta kohtus Tallinna Tehnikakõrgkooli rektori Enno Lendi ja ministeeriumi nõuniku Kersti Kõivuga.

«Selle vestluse käigus sai mulle selgeks, et neil on plaanis väiksem kool liita suurema külge,» sõnas Lindpere. Tema sõnul on kavandatav lõpptulemus see, et Mereakadeemia saab tulevikus kuuluma kolme või nelja teaduskonnana Tehnikakõrgkooli alla.

Samuti on Lindpereni jõudnud ministeeriumi kiri, milles nenditakse, et mehhaaniline ühendamine ei ole küll peamine eesmärk, aga kahel koolil tuleks välja töötada koostöökavad. «Ma arvan, et ministeerium näeb idee taga rahalist kokkuhoidu ja võib-olla ka infrastruktuuri ühist kasutust,» sõnas Lindpere.

Rektorile teeb muret see, et kooli formaalne kadumine võtaks õppeasutuselt ära praegused rahvusvahelised õppelitsentsid ja jätaks Eesti merendushariduse vaeslapse rolli.

«Kui asutus kaoks, kaoks ka tunnustused ja see tooks korvamatut kahju. Eesti merendusele oleks see suur löök, sest noored, kes tahavad saada rahvusvaheliselt tunnustatud merendusdiplomeid, peavad minema teistesse riikidesse õppima,» põhjendas Lindpere. «Minu poolt ei saa initsiatiivi olema, kui läbirääkimiste eesmärgiks on Mereakadeemia kaotamine. Oleme öelnud ministrile otse, et niisugustes koostöölepingutes me ei osale.»

Koolide enda otsustada

«Ma oleks valmis koostöövõimalusi veidi laiemalt analüüsima ja kui analüüs näitab, et koostöö on mõistlik, siis miks mitte,» ütles Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend. «Mis liitumisse puutub, siis selliseid hüpoteese on tõstatatud, aga pabereid selle kohta ei ole.»

Lendi sõnul on ministeeriumi pakkumine tegelikult laiapõhjalisem, kui vaid Mereakadeemia küsimus. Eestis on üle kahekümne rakenduskõrgkooli ja sellisel kujul ei ole koolid kolme või viie aasta pärast jätkusuutlikud.

Sama meelt oli ka haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets, kes saatis koostööettepanekud laiali paljudele rakenduskõrgkoolidele.

«Ettepanek ei tähenda, et see peaks tingimata olema ühendamine, vaid et koolid ühe linna piires suudaksid kokku leppida koostöös,» sõnas Laidmets. «Samas ega me ei saa välistada, et läbirääkimiste käigus jõutakse lahendusele, et kõige otstarbekam on ühinemine.»

Laidmetsa sõnul on ministeeriumi prioriteet see, et Eesti mereharidus oleks võrreldav teiste riikide omaga, kus reeglina merekoolid juba on suuremate kõrgkoolidega seotud.

Mereakadeemia puhul on Laidmetsa sõnul nõrgaks kohaks õppurite nappus – veidi üle 800. Samuti on koolis kõrge keskmise vanusega õppejõudude kaader, kes töötavad väikese koormusega ja saavad võrdlemisi madalat palka.

«Loomulikult on Mereakadeemial praegu võimalik iseseisvalt hakkama saada, aga meid huvitab rohkem see, kuidas on võimalik pikemas perspektiivis toimida. Kuskil ei ole kirjas, et eesmärk peaks olema Mereakadeemia ära kadumine. Kui aga koolid ise sellele tulemusele jõuavad, siis me kätt ette ei pane,» summeeris Laidmets.

Tagasi üles