Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Jaani ja Laanet: laevastike ühendamine suurendab Eesti julgeolekut

Siseminister Kristian Jaani. FOTO: Remo Tõnismäe

Siseminister Kristian Jaani ja kaitseminister Kalle Laanet märkisid neljapäeval valitsuskabinetis riiklike laevastike ühendamise kohta, et see suurendab Eesti julgeolekut.

Valitsuskabineti otsuse kohaselt jätkatakse eesmärgiga ühendada politsei- ja piirivalveameti ja kaitseväe laevastik 1. jaanuariks 2023. Otsuse kohaselt liiguvad koos laevadega kaitseväe vastutusalasse lisaks tänastele ülesannetele mereolukorra teadlikkus, merepiiri valve ja reostustõrje ning PPA vastutusalasse jääb merepääste.

Siseminister Kristian Jaani kommenteeris valitsuskabineti otsust öeldes, et tegemist on äärmiselt olulise põhimõttelise muudatusega, millest võidab iga Eesti inimene ja kogu Eesti julgeolek.

«Meil tuleb riigina tõsta nii merel toimuvatele hübriidolukordadele kui ka tsiviilkriisidele reageerimise võimekust. Ühinemise väärtus peab olema mahukasv ja kvaliteet. Seetõttu on oluline, et laevastike ühendamisega koos liiguvad kaitseväe koosseisu ka laevade meeskonnad ja merepiiri valve ülesanne. Lisaks hakkab kaitsevägi edaspidi läbi viima merereostuse likvideerimisega seotud ülesandeid ning toetab vajadusel laevadega PPA-d merepäästes avamerel,» rõhutas Jaani.

Minister lisas, et oluline on jätta PPA-le võimalus kasutada ametiabi korras kaitseväe laevu oma ülesannete täitmiseks, sest PPA jätkab väiksemate alustega oma merelisi tegevusi jäädes merepääste arendajaks ja korraldajaks.

Kalle Laanet FOTO: Andres Haabu

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on tänane otsus äärmiselt kaalukas ja tagab Eestile tervikliku merejulgeoleku võime nii rahuajal kui kriisis. «Laevastike ühendamine on lähiaja suurim riigireform. Eesti jaoks paraneb selle otsusega oluliselt olukorrateadlikkus merel, mis omakorda annab meile võimaluse olla rohkem ja targemini merel kohal,» tõi Laanet esile.

Laanet rõhutas, et laevastike ühendamisega suureneb Eesti valmisolek operatiivseks sekkumiseks ohu korral ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvatele konfliktidele. «Meie eesmärk peab olema teha ühiselt riigikaitse ja tsiviilülesandeid täites rohkem ja paremini,» lisas kaitseminister.

Valitsuskabineti otsuse kohaselt moodustatakse kaitseministeeriumi eestvedamisel koostöös siseministeeriumiga üleandmise läbiviimiseks töörühm. Laevastike ühendamiseks oluliste eelarvevahendite üleviimine korraldatakse riigieelarve strateegia 2022-25 raames ning otsuse rakendamiseks vajalikud seaduste muudatused valmistatakse ette 30. märtsiks 2022 eesmärgiga rakendada seaduste muudatusi hiljemalt 1. jaanuaril 2023.

Tagasi üles
Back