T, 9.08.2022

Venemaa vanglasse kippuva Ustimenko kaebus jäi rahuldamata

BNS
Venemaa vanglasse kippuva Ustimenko kaebus jäi rahuldamata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Juri Ustimenko
Juri Ustimenko Foto: Margus Ansu

Tartu halduskohus jättis teisipäeval rahuldamata sarimõrvar Juri Ustimenko taotluse, mis puudutab tema soovi saavutada enda üleviimine mõnda Venemaa vanglasse.

Halduskohus hindas kogutud tõendeid ja asus seisukohale, et Ustimenko kaebuse rahuldamiseks puudub alus, ütles kohtu pressiesindaja Annett Kreitsman BNSile.

«Kohus selgitas, et kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikli 2 lõige 2 sätestab, et ühe poole territooriumil karistatud isik võidakse, kooskõlas konventsiooni sätetega, talle määratud karistuse kandmiseks üle anda teise poole territooriumile. Selleks võib ta avaldada karistavale riigile või elukohariigile oma soovi, et ta antaks üle vastavalt konventsiooni tingimustele. Sama artikli kolmanda lõike kohaselt võib üleandmist taotleda nii karistav riik kui ka elukohariik. Üleandmise eelduseks on artikli 3 lõike 1 punkti järgi nii karistava riigi kui ka elukohariigi nõustumine üleandmisega,» selgitas kohus.

«Käesoleval juhul ei ole Eesti vabariik justiitsministri isikus konventsiooniga kooskõlaliselt kaebaja üleandmisega nõustunud, mistõttu on kaebaja vaidlustanud Eesti kui karistava riigi üleandmisest nõustumise keeldumise, milles riigisisese õigusaktina tugineti kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 488 lõikele 5, mis volitab justiitsministrit vastavat otsust langetama,» tõdes kohus.

Halduskohus kontrollis, kas vaidlusaluse otsuse tegemisel on järgitud menetlusreegleid ning kas kaalutlused on asjakohased. Kohtu hinnangul ei ole justiitsministeerium menetlusreegleid eiranud ja justiitsminister on karistava riigi valdkonna eest vastutava ministrina kaalutletult ja menetlusreeglite kohaselt keeldunud Ustimenko avalduse rahuldamisest.

Halduskohtu otsus ei ole jõustunud ning selle saab vaidlustada 30 päeva jooksul Tartu ringkonnakohtus.

Tartu vanglas karistust kandev 40-aastane Juri Ustimenko taotles Tartu halduskohtult justiitsministeeriumi otsuse tühistamist ja ministeeriumi kohustamist väljastama Venemaale dokumendid, et ta saaks karistuse kandmist seal jätkata.

Ustimenko leiab kaebuses, et justiitsministeerium keeldus põhjuseta dokumentide Venemaale väljastamisest.

Viimati tegi halduskohus Ustimenko sarnases kaebuses otsuse kevadel, kui jättis Venemaa kodanikust Ustimenko kaebuse rahuldamata. Ka toona tahtis Ustimenko justiitsministri otsuse tühistamist ning kohustada ministeeriumit väljastama talle dokumendid tema Eestist väljasaatmiseks.

Ustimenko eesmärk on pääseda karistust kandma Venemaale, sest seal võib talle terendada enne tähtaega vanglast vabastamine palju varem kui Eestis.

Nimelt saab ta Eestis enda enne tähtaega vanglast vabastamist taotleda alles 2032. aastal, kuid Venemaal saaks ta seda taotleda juba järgmisel aastal.

Ustimenko oli kohtu ees viimati 2019. aastal, kui kohus mõistis talle vanglas toimepandud kuritegude eest üheksa-aastase vanglakaristuse, mis loeti kaetuks tema eluaegse vangistusega.

Ustimenko ja tema sõbra Dmitri Medvedevi 2002. aasta veebruarist maini Eestis ja Lätis toimunud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest.

Süüdistuse kohaselt tappis Ustimenko Eestis viis ja Lätis ühe inimese ning ühe mõrva pani toime Medvedev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.

Koos Ustimenko ja Medvedeviga osales röövimistes ka Ida-Virumaalt pärit Valentin Oleinikov, kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid.

2002. aasta mais põgenes Ustimenko Eestist Poolasse, kuid tabati seal ning anti sama aasta 12. novembril Eestile välja.

Ustimenko eluks ajaks vangi mõistmine jõustus 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.

Ustimenko karistusaja algust arvestatakse tema kinnipidamisest 2002. aasta 12. novembril.

Märksõnad
Tagasi üles