SAPTK võitis kohtuvaidluse Hartlebiga (1)

BNS
Copy
Varro Vooglaid.
Varro Vooglaid. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Harju maakohus jättis täies ulatuses rahuldamata sakslasest politoloogi Florian Marcus Hartlebi poolt Varro Vooglaiu, Markus Järvi ning Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) vastu esitatud hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks.

Teise hageja, Hartlebi elukaaslase Teele Holmbergi hagi jättis kohus rahuldamata mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõude osas, ent rahuldas selle osaliselt ühe väitega seonduvalt andmete ümberlükkamise nõude osas. Seetõttu kohustas kohus nii Vooglaidu kui ka Järvit avaldama Objektiivis artikli, kus on öeldud, et väide, nagu saatnuks Teele Holmberg 2018. aasta 9. detsembri toimund ÜRO rändeleppe vastasel meeleavaldusel oma konflikti keskmesse jäänud lapsele järele oma kolleegi Kadri Napritson-Acuna, ei vasta tõele.

Ühtlasi otsustas kohus täies ulatuses rahuldada Vooglaiu vastuhagi Hartlebi vastu, mõistes viimaselt välja mittevaralise kahju hüvitiseks 300 eurot. Vooglaid esitas vastuhagi seonduvalt asjaoluga, et Hartleb tembeldas teda meeleavaldusel avalikult fašistiks.

Hagiavalduse menetluskulud otsustas kohus jätta Hartlebi hagis tema enda kanda. Samuti tuleb Hartlebil kohtuotsuse kohaselt kanda menetluskulud seonduvalt Vooglaiu vastuhagiga. Ka Holmbergi hagiga seonduvalt jäävad menetluskulud kohtuotsuse kohaselt hageja kanda, välja arvatud osas, milles kohus hagi rahuldas. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Hagiavalduses seati kahtluse alla suur hulk Vooglaiu ja Järvi poolt portaalis Objektiiv esitatud väidete tõepärasus ehk kokku 43 väidet. Muu hulgas tuli selleks pingutada nii tunnistajate leidmise kui ka nende menetlusse kaasamise nimel, sest Vabaduse väljaku turvakaamerate videosalvestused olid hagi esitamise ajaks juba kustutatud. Protsessi töömahukust näitab ka asjaolu, et kohtuotsus on 44 lehekülje pikkune.

Vooglaiu sõnul ei ole tal veel olnud mahti pikka ja põhjalikku kohtuotsust tähelepanelikult läbi töötada, aga pidades silmas tõsiasja, et Hartlebi hagi jäeti täielikult rahuldamata ning Holmbergi hagi rahuldati vaid väga piiratud osas ja Vooglaiu enda vastuhagi rahuldati täielikult, on põhjust tulemusega rahul olla.

«Esialgsel tutvumisel kohtulahendiga torkas silma, et kohtu hinnangul leidsid hagejad ekslikult suure osa kostjate avalduste puhul, et tegemist on ebaõigete faktiväidete avaldamisega. Tegelikult oli tegemist hoopis väärtushinnangutega, mille tõele vastavust ei saa kontrollida ja mida ei ole võimalik ümber lükata vastavalt hagis taotletule. Samuti leidis kohus, et kuigi avaldatud väärtushinnangud hagejate kohta olid osaliselt negatiivsed ja halvustavad, ei saa neid pidada ebakohasteks, sest hagejate endi käitumine meeleavaldusel andis põhjust selliste hinnangute avaldamiseks ja sõnavabaduse põhimõttest lähtudes ei saa negatiivsete hinnangute avaldamist keelata,» selgitas Vooglaid.

«Olulise asjaoluna leidis kohus, et kohane on muuhulgas kostjate hinnang, et meeleavalduse toimumise ajal erakonna Eesti 200 liikmeks olnud Hartleb osales provokatsioonis, kasutades selle toimepanemiseks lapsevankris olnud last,» lisas SAPTK juhataja.

Samas märkis Vooglaid, et Holmbergi hagi rahuldamine väikeseski osas on mõtlemapanev, sest kui Holmberg ei saatnud oma lapsele järele oma kolleegi, nagu Objektiivi teemakäsitluses väideti, siis iroonilisel kombel paigutub Holmbergi tegevus veelgi halvemasse valgusesse.

«Sellisel juhul ta isegi ei saatnud oma kolleegi oma väikest last konflikti keskelt ära tooma, vaid lihtsalt seisis ja filmis lapse ümber toimuvat ja vägivaldseks kiskuvat rüselust, samas kui tema kolleeg ei pidanud vastu ja läks omal algatusel last ilmselgest ohuolukorrast ära tooma. Seega paistab meie süü seisnevat selles, et näitasime Holmbergi käitumist paremas valguses kui see tegelikult oli,» ütles ta.

Ühtlasi toonitas Vooglaid, et paralleelselt kohtu sisulise otsusega on väga oluline ka see, kuidas lahendab kohus menetluskulude rahalise hüvitamise küsimuse.

«Pidades silmas tõsiasja, et meie ei ole vähimalgi määral soovinud selle protsessis osaleda, et me otsisime ka kohtuvälist lahendust ning et protsessis osalemine kui selline on röövinud meilt palju aega, energiat ja raha, on meie jaoks oluline mitte ainult kohtu sisuline otsus, vaid ka see, et saaksime seoses protsessi suure mahuga suureks osutunud menetluskulud reaalselt hüvitatud. Vastasel juhul osutub protsess sisulisest võidust hoolimata rahaliseks karistuseks,» märkis ta.

Kõnealune kohtuasi sai alguse 2020. aasta aprillis, kui Hartleb ja Holmberg esitasid vandeadvokaat Robert Sarve esindajana kasutades Vooglaiu, Järvi ja SAPTK vastu kohtule hagi.

Kohtuasja põhjustas see, et Vooglaid ja Järvi olid portaalis Objektiiv avaldatud käsitlustega väidetavalt kahjustanud Hartlebi ja Holmbergi mainet, esitades viimaste kohta seonduvalt 2018. aasta detsembri alguses Vabaduse väljakul toimunud ÜRO rändeleppe vastasel meeleavaldusel aset leidnud intsidendiga ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, muuhulgas väite, et Hartleb ja Holmberg viisid ellu inetu provokatsiooni.

Vooglaiu, Järvi ja SAPTK esindajateks kohtumenetluses olid vandeadvokaadid Ilmar-Eerik Aavakivi ja Jaak Siim.

Harju maakohtu otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles