Euroopa Komisjoni laste vaesuse analüüsi kohaselt on kõige olulisem tegur see, kas lapsevanemad käivad tööl või on töötud.
Laste vaesus sõltub vanemate töötamisest
15. veebruar 2012, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui madala tööintensiivsuse korral oli 2009. aastal Eestis lastega leibkondade suhtelise vaesuse määr ligi 28 protsenti, siis kõrge tööintensiivsuse korral ligi seitse protsenti, ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja. Euroopa riikides keskmiselt on aga madala tööintensiivsuse korral lastega leibkondade suhtelise vaesuse määr veelgi kõrgem ulatudes 2009. aastal 37,5 protsendini.
Asekantsleri sõnul kajastub see ka toimetulekutoetuse saajate seas. Mullu sai Eestis toimetulekutoetust 7542 lastega leibkonda, mis on 31 protsenti kõikidest toimetulekutoetust saanud leibkondadest. Kahe-kolmandikul juhul oli toimetulekutoetust saanud lastega leibkondades vähemalt üks töötu.
Rahuoja sõnul lähtutakse Eestis sellest, et töö on parim kaitse vaesuse vastu. «Ka sotsiaalkaitsekomitee rõhutab oma 2012. aasta arvamuses kriisi sotsiaalsete mõjude kohta, et jätkuvalt tuleb pöörata tähelepanu tööturule kaasamisele ja aktiviseerimispoliitikatele ning vähendada sissetulekute ebavõrdsust ja parandada juurdepääsu sotsiaalteenustele,» kinnitas Rahuoja. Ta lisas, et sissetulekutoetuste (näiteks toimetulekutoetus) eesmärk on aidata raskustesse sattunud peresid lühiajaliselt.
«Seega, vaesuse leevendamisel ehk juba vaesuses elavate inimeste abistamisel on määravad tööturu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavus ning vajadusel rahaliste toetuste maksmine,» sõnas ametnik. Ta kinnitas, et riik püüab kasutusele võtta meetmeid, mis aitavaid inimesel aktiivsena püsida ning tööturule võimalikult kiiresti tagasi pöörduda ja ei tekita soovi jääda toetustest elama.
Rahuoja sõnul on Eestis kasutusel perede majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem. «Eestis kehtib universaalne peretoetuste süsteem, mille põhimõtteid ei muudetud ka majanduskriisist tulenevate eelarvekärbete ajal,» sõnas asekantsler. Ta lisas, et samas täna kehtiva süsteemi sees on loodud täiendavad toetusi suuremas vaesusriskis olevatele peredele, näiteks üksikvanema lapse toetus, 7- ja enama lapselise pere toetus.