Kersna esitas kava vene koolide üleviimiseks eestikeelsele õppele

Liina Kersnale esitati arupärimine kiirtestide hanke kohta. Foto: Konstantin Sednev

Haridus- ja teadusministeeriumil (HTM) sai valmis tegevuskava, mille kohaselt toimuks kõigis avalikest vahenditest rahastatavates Eesti üldhariduskoolides 2035. aastaks õpe eesti keeles, kuid reformierakondlasest haridus- ja teadusminister Liina Kersna tunnistas samas, et koalitsioonipartneri Keskerakonnaga pole kava veel kooskõlastatud, kirjutab ERR.

Riigihalduse minister ja Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht Jaak Aab teatas seepeale BNS-ile, et Keskerakond toetab kahel käel, et eesti keele õpe muutub kvaliteetsemaks.

«Oleme sellest mitte ainult rääkinud, vaid selle nimel ka tegutsenud. Näiteks juba praegu töötab lasteaedades mitusada eesti keele õpetajat. Mis puudutab aga sunniviisilist üleminekut, siis seda me ei toeta,» kinnitas Aab.

«Eesti keele arengukava (2021–2035) kolmas strateegiline eesmärk seab sihiks, et aastaks 2035 on mindud valdavalt üle eestikeelsele haridusele, st õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles,» öeldakse tegevuskavas.

Ehkki sihte hariduse eestikeelseks muutmiseks on ka varem seatud, pole neist ühegi kava tähtaegadest kinni suudetud pidada, sest selle teemaga ei ole süsteemselt tegeletud, ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna reedel Vikerraadio saates «Uudis+»: «Seda tegevuskava püüabki muuta, et meil oleks konkreetsed sammud, mida peaksime astuma, et nende eesmärkideni jõuda,» rõhutas ta.

Ministri sõnul on kavas ette nähtud üleminekuajad, mille kohaselt tõstetakse kõigepealt eestikeelse õppe maht vene koolides 40 protsendini, sealt 60 protsendini ja 2035. aastaks 75 protsendini.

Kolmveerandi õppe eestikeelsuse nõue tuleneb sellest, et veerand õppeainetest on võõrkeeled, selgitas Kersna: «25 protsenti üldhariduskooli õppemahust on juba täna võõrkeele õpe. Nii, et me ütleme, et aineõpetus peaks olema valdavalt eesti keeles ja ülejäänu on võõrkeele õpetus.»