Madison: Venemaa tunnetab USA ja Euroopa Liidu nõrkust

Jaak Madison Foto: Sander Ilvest/Postimees

Europarlamendi liikme Jaak Madisoni sõnul on Venemaa praeguse agressiivse käitumise taga asjaolu, et Kreml tunnetab USA ja Euroopa Liidu nõrkust.

«Kindlasti paljudel on küsimus, et mis võiks praegune Venemaa eesmärk olla ja kas nende mittesaavutamisel oldaks valmis ka uuesti sõjaliselt nende nimel tegutsema nagu hiljuti Gruusias, Krimmis või Ida-Ukrainas?» tõstatas Madison Euroopa Parlamendi ees rääkides küsimuse ja vastas ise, et eesmärkide osas on üpris lihtne: Venemaa on selgelt öelnud, et soovib saada juriidilist garantiid, et NATO ei võta vastu uusi liikmesriike Venemaa naabrusest ning ei soovita näha enda piiridele liiga lähedal NATO sõjaväelisi üksusi või relvastust. «Sellised nõudmised on saanud võimalikuks eelkõige seetõttu, et Venemaa tunnetab nii USA kui Euroopa Liidu nõrkust,» märkis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik Madison.

Tema sõnul on senini pea kõik Venemaa etteheited olnud valed ja tegelikkust moonutavad. NATO sõjalised üksused Ida-Euroopas on Madisoni sõnul vaid kaitseks, mitte Venemaa ähvardamiseks. «Ainult hull võiks arvata, et Euroopa riikidel või USA-l oleks motivatsiooni sõjaliselt ähvardada Venemaad. Samuti on täiesti absurdsed Venemaa nõuded, et temaga piirnevates riikides ei tohi olla NATO sõjalisi üksusi kaitse eesmärgil või et mõned riigid ei tohiks kunagi saada NATO liikmeks,» rääkis Madison.

Ta tõi esile, et kui küsimuse all on Venemaa vägede koondumine Ukraina piiri äärde või agressiivsed sõjaväeõppused Eesti piiri ääres, siis väidab Venemaa, et Venemaa teeb omal territooriumil, mida vaid soovib. «Kuid täpselt sama õigus kehtib ka teistele riikidele: kui Ukraina soovib liituda NATO-ga, siis see on tema õigus, kui ka NATO teised liikmed sellega nõus on. Kui Eesti või Poola soovivad oma territooriumil näha liitlasvägesid, siis on see nende õigus ja Venemaal puudub igasugune alus pretsentsioonideks. Eriti arvestades Venemaa ajaloolist käitumist ja viimase 15 aasta jooksul algatatud sõdu,» ütles Madison.

«Venemaa võiks olla majanduslikult meile väga hea partner ja ka mõnes mõttes liitlane, kui arvestada suhteid Hiinaga. Kuid headeks suheteks peab olema valmidus mõlemal poolel. Venemaa kui kõige suurema territooriumiga riik maailmas peab aru saama, et möödas on eelmine sajand, kui veel kommunistliku terroriga oli võimalik korda saada okupatsioone, massimõrvu või küüditamisi,» ütles Madison.

Tema sõnul peaks Venemaa aru saama, et headest suhetest oma naabritega on neil väga palju võita. «Kuid selleks, et nad sellest heast võimalusest ka hästi aru saaksid, peaksime meie, see tähendab Euroopa riigid, olema valmis ennast kaitsma ükskõik milliste vahenditega ja praegusel hetkel osutama igakülgset abi Ukrainale. Võtkem siin eeskujuks Soome – riik, mis omab majanduslikult stabiilseid suhteid Venemaaga, kuid samal ajal omab üht parimat armeed Euroopas ja seda kindlasti mitte Rootsi või Norra pärast,» lisas Madison.