Hiljuti võeti Merivälja pansioni juhataja vahi alla seoses vargusekahtlusega, kuid avalikkus ei tea, et tegelikult oli direktor Tiina Saarmaa juba sarnase kuritöö eest kohtulikult karistatud, teave tema karistusest ei jõudnud aga kuskile ning ta jätkas oma ametis vanainimeste rahaasjade ajamist.
Ühe 95-aastase vanahärra tähelepanelikkus viis avastuseni, et pansioni juhataja laristas tegelikult korduvalt vanurite raha, kui uskuda kahtlustust, vahendab ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».
Sõjapõgenikuna sünnimaalt lahkunud Eduard Savitootsi elas suure osa elust Austraalias ja Kanadas, kuid naasis pärast abikaasa surma 2003. aastal Eestisse. Seitse aastat tagasi asus ta elama Tallinna äärelinna, Merivälja pansionaati, mis on üks Eesti parimaid. Et Kanada riik maksab talle pensioni, sai Eduard võtta üksiktoa, mille hind on üle 800 euro kuus.
Sugulased ei uskunud algul vanainimese juttu
144 kohaga Merivälja pansioni peab Saksa ketti kuuluv Kursana Eesti OÜ. Algusest peale oli vanahärra pere peamine kontaktisik pansioni direktriss Tiina Saarmaa.
«Ta jättis väga sõbraliku mulje, ütles, et siin on turvaline ja meie hoole all ja et ärge muretsege, ärge kartke, kõik läheb hästi,» meenutab Eduardi sugulane Carmen Marnat.
Aastaid laabuski kõik, kuni umbes kolm aastat tagasi hakkas Eduard sugulastele rääkima, et tema raha kaob vist arvelt. Sugulased ei võtnud seda tõsiselt, arvates, et vanainimene kujutab asju ette ega osanud ka midagi karta, sest ei aimanud, kui rikas vanaonu täpselt on. Lisaks pensionile, mis on Eesti omast mitu korda suurem, oli Eduardil ka maja müügist saadud raha. Seda kõike hoidis ta Toronto Eesti Ühispangas.
Savitootsi lasi iga kuu saata Kanadast paar tuhat dollarit Eestisse oma kontodele SEBs või Swedbankis. Sellest tasus ta pansionile, haigekassale ja toetas regulaarselt oma aasta vanemat õde Tartus. Kui Eduard tahtis aga ise sularaha välja võtta, vajas ta kehva silmanägemise tõttu abi. Kui algul aitasid sugulased, siis umbes viis aastat tagasi hakkas seda tegema hooldekodu juhataja.
Juhataja sai pangakaartide PIN-koodid
Nii käis Eduard keskeltläbi korra kuus juhatajaga pangaautomaadi juures ja võttis enda tarbeks umbes 100 eurot. Selle käigus andis ta juhatajale oma kaartide PIN-koodid. Selles polnud iseenesest midagi erakordset, sest samamoodi aitasid eakatekodu töötajad mitut klienti. Kaks aastat tagasi oli Eduardil aga järsku ärev uudis – naabertoas elav, samuti Ameerikast tagasi kolinud mees olevat rahast lagedaks tehtud.
Carmen Marnat tunnistab, et ei võtnud taas sugulase juttu tõsiselt, kuna see ei tundunud reaalne. Siiski rääkis ta direktoriga, kes ütles, et vanainimesed kipuvad ikka oma raha pärast kartma ega saa aru, kuhu nende raha läheb.
Tagantjärele selgub, et see polnud mitte ainult võimalik, vaid ka tõsi ning varas oli pansioni juhataja. Harju maakohtu arhiivis säilitatakse kriminaalasja toimikut aastast 2010, millest selgub, et Kursana juhataja omastas ühelt oma hoolealuselt kokku 563 850 krooni.
Saanud kätte 80-aastase hoolealuse Sulevi pangakoodid, kandis Saarmaa 2006. aasta sügisest kuni 2009. aasta jaanuarini raha kõrvale kokku 88 korda. Seda paaripäevaste intervallidega ja enamasti 10 000 krooni kaupa. Raha kandis Saarmaa kas otse oma isiklikule arvele või ühe oma eaka sugulase kontole, kust selle siis välja võttis. Tagatipuks maksis juhataja pahaaimamatu hoolealuse kontolt 850 krooni hauakivi eest, mis püstitati Saarmaa sugulastele.
Kui vanahärra Sulev lõpuks asjast aru sai ja politseile avalduse tegi, tunnistas Saarmaa kõik üles. Toimikus on tema omakäeline selgitus, milles ta tõdeb: «Ei oskagi öelda, kuidas asi nii kaugele sai minna, et hakkasin Sulevi raha omastama.» Sellega kogu uurimine lõppes. Et Saarma tunnistas kohe süüd, kahetses, hüvitas tekitatud kahju ja nõustus kokkuleppemenetlusega, määrati talle 2010. aasta juunis karistuseks tingimisi vangistus aasta ja kuus kuud.
Merivälja pansioni väitel nad Saarmaa minevikku ei teadnud
Info Saarmaa uurimise ja karistuse kohta jäi aga kohtuseinte vahele. Näiteks kandideeris ta uurimise ajal kohalikel valimistel keskerakonna nimekirjas, jäi edasi Eesti sotsiaalasutuste juhtide nõukoja juhatusse ning Merivälja pansioni juhatajaks, kus tal säilis võimalus Eduardi ja teiste vanainimeste rahaasju ajada.
Kursana Eesti OÜ juhatuse liige Anella Stimmer kinnitab, et pansionis ei teatud Saarmaa varasemast kuriteost. «Meid ei informeerinud ei politsei, ei prokuratuur, ei Tiina Saarmaale määratud kriminaalhooldaja,» ütles ta.
Tagantjärele tõdeb prokuratuur ainult, et kohustust Kursana juhtkonda informeerida kellelgi ei olnud. Keegi ei uskunud ka Eduardi, kui ta eelmise aasta algul uuesti rääkis, et raha tema arvelt justkui kaob. Kui sugulased juhatajaga rääkisid, rahustas too nad maha.
Samal ajal oli Saarmaa tingimisi karistatud ja viibis veel kriminaalhoolduse all. Kriminaalhooldaja Jaan Ratnik kirjutas 2011. aasta lõpus kokkuvõttes tema kohta: «Toimus vestlus õiguskuulekatest hoiakutest, õigushüve väärtustavate hoiakute kujundamisest, õigushüvest, õigussüsteemist. Isik väga kahetses toime pandud kuritegu. On toimetulev, oma eluga saab hakkama, varasematest vigadest on teinud õiguskuulekad järeldused, töötab.»
Kui eelmise varguse-episoodi kohta Meriväljal kehtib kohtuotsus, siis edasine puudutab kahtlusi, sest rangelt võttes on Tiina Saarmaa kahtlusalune.
Raha kulus nii rõiva-, pileti- kui plaadipoes
«Esimesed vargused toimusid jaanuari lõpus ja veebruaris, siis võeti kummastki pangast välja 300 euro kaupa mingi etapp, siis vahepeal oli natuke rahulikum aeg. Aeg-ajalt võeti. Septembrist läks asi väga karmiks. Näiteks 2. septembril võttis varas sissejuhatuseks 500 eurot sulas ja maksis seejärel vanahärra kaardiga Kristiine keskuse Montonis, siis Seppäläs ja lõpuks Laseringi plaadipoes,» räägib Marnat.
«Päev hiljem võttis ta 500 eurot sularaha. Eriti tihe oli aga 4. september, mis algas Viimsi Spas 185-eurose arve tasumisega, siis poodlemisega Kaubamaja naistemaailmas kokku 380 euro eest ning õhtu lõpetas 500 euro välja võtmine kell 22.12,» rääkis vanahärra sugulane.
Juba järgmise hommikul kell 6.56 võttis varas välja veel 500 eurot, lõuna ajal ostis kontserdipiletid Ticketprost ja jätkas õhtupoolikul ostlemist Denim Dreami ja Zara kauplustes. Marnat tunnistab, et ei suuda siiani juhtunut uskuda, kuid paberid kinnitavad seda. Tagantjärele lausa tragikoomiline on, et Kaubamaja naisteosakonnas kadus valvsus täielikult ja maksmiseks kasutati küll Eduard Savitootsi kaarti, kuid et saada allahindlust, esitati Partnerkaart Tiina Saarmaa nimel.
Kõik see ei tulnud toona veel välja. 13. septembril, oma 95. sünnipäeval kaebas Eduard jälle – seekord õe lapselapsele – et tal on tunne, nagu raha kaoks. Lapselaps helistas Saarmaale, et pärida, milles on probleem ja kas ta aitaks seda lahendada. Direktriss helistas talle veel järgmisel päeval tagasi ja kinnitas: kõik on korras ning muretseda pole vaja.
«See oli septembrikuu algul. Et kõik pangakontod on korras, me kontrollisime, ärge muretsege, ärge sõitke siia kohale, pole vaja siia kohale tulla kontrollima,» meenutab Marnat.
Ka vanahärra ise kinnitab, et Tiina palus mitte muretseda ja kordas pidevalt, et kõik on korras.
Eduardi pangakaardid seisid tema enda teada toas, spetsiaalses lukustatavas turvakapis. Juhatajal oli aga sinna sissepääs, samuti teadis ta täpselt klientide päevarežiimi. Eduard kahtlustab, et topeltvõtit kasutades sai Saarmaa ligi pangakaartidele ja kuna hoolealune oli ka varem juhataja abil raha välja võtnud, olid viimasele teada PIN-koodid.
Pangaväljavõte jahmatas sugulasi
Väljavõttest on näha, et oktoobris võeti Eduardi arvelt pea iga päev välja 600 eurot, novembri alguses peeti paar nädalat pausi ja siis läks asi samas taktis edasi. Tõde tuli lõpuks ilmsiks, kui Eduard detsembri lõpus jälle sugulastele helistas. Vanahärra rahustuseks läks sugulane Carmen koos temaga pangakontorisse asja kontrollima. Avanes jahmatav pilt.
«Me ei uskunud seda. Mina arvasin, et see väljavõte on Eesti krooni ajast. Kui ma nägin, et iga päev on 600 eurot välja võetud, siis avastasime ka, et on kõikvõimalikest kaubanduskeskustest ostetud kaupa,» kirjedas Marnat.
Kui kõik read kokku löödi, saadi esialgseks kahjuks 32 000 eurot ehk üle poole miljoni krooni. Pere pöördus politseisse, kuid neil paluti uurimise huvides algul vaikida ning Saarmaaga edasi suhelda, nagu kõik oleks korras.
Ilmselt aimates, et asjal ollakse jälil, tuli pansioni juhataja ise jaanuari alguses Eduardi sugulase juurde jutuga, et midagi on vist lahti. Vestlus, mille Marnat diktofoniga salvestas, kujunes ligi tunniajaseks. Saarmaa tüüris jutu sinna, et kahtlusalune on hoopis pansioni sotsiaaltöötaja.
Vahi alla võeti ka pansioni sotsiaaltöötaja
Jaanuari lõpus, vahetult enne, kui ta pidi sõitma rühmareisile Egiptusesse koos teiste sotsiaalasutuste juhtidega, võeti Tiina Saarma ja ka hooldekodu sotsiaaltöötaja Inge Aasa kinni. 51-aastane Saarmaa, kel on varasem karistus, jäeti vahi alla. Detailseid selgitusi pansion anda ei saa, sest politseijuurdlus alles käib.
Kursana juhatuse liige Anella Stimmer rõhutas korduvalt, et tegu on väga kahetsusväärse juhtumiga ja pansion teeb koostööd politseiga, et kogu juhtum saaks avalikkuse ette toodud ja süüdlased karistatud. On kahtlus, et Eduard pole ainus ohver.
Kui uudis kahtluse kohta pressi jõudis, lõpetas Kursana töölepingu nii juhataja kui sotsiaaltöötajaga. Uurimise käigus tuli ilmsiks veel üks ilmekas detail. Nimelt, kui Tiina Saarmaa Eduardi ja teisi vanureid asjatoimetuste jaoks sõidutas, siis tegelikult polnud tal kehtivat juhiluba. Korduvate rikkumiste tõttu võeti talt mullu juhtimisõigus. Sellest hoolimata jäi ta Kursana ametiautoga mullu lubadeta ja kiiruse ületamisega vahele.
Eile arutas ringkonnakohus uuesti endise pansioni juhataja tõkendit ja jättis ta edasi vahi alla. Saarmaa keeldus kommentaaride andmisest, paludes vaid edasi öelda, et on huvitatud asja kiirest ja õigest lahendusest.