Ringkonnakohus jättis vallandamisohus politseiametnikele antud esialgse õiguskaitse kehtima

Politseinikud Foto: Urmas Glase

Tallinna ringkonnakohus pikendas vaktsineerimatuse tõttu vallandamisohtu sattunud ligi 30 politsei- ja piirivalveameti töötaja esmast õiguskaitset kuni 7. jaanuarini.

Ligi 40 PPA teenistujat ning töötajat esitasid määruskaebuse ringkonnakohtule, saamaks esialgse õiguskaitse seoses vaktsineerimiskohustusega. Ringkonnakohus otsustas rahuldada rasedate taotluse esmasele õiguskaitsele kohtumenetluse lõpuni ning nende puhul tuleb vaktsineerimise nõue selleks ajaks peatada – tegemist on lõpliku esialgse õiguskaitsega, mida PPA edasi kaevata ei saa.

Samuti leidis ringkonnakohus, et koondatavatele töötajatele on esialgne õiguskaitse koondamise jõustumiseni põhjendatud. Ligi 30 töötaja osas andis ringkonnakohus täiendava tähtaja 7. jaanuarini, mille jooksul on töötajatel veel võimalik end töökoha säilitamise nimel vaktsineerida.

PPA teenistujaid ning töötajaid esindava advokaadi Jaanika Reilik-Bakhoffi hinnangul tuleb kohustusliku vaktsineerimisega seonduvaid vaidlusi lähitulevikus oluliselt juurde, kuna paljud ei soovi iga mõne kuu tagant endale tõhustusdoose süstida ning just seetõttu on väga oluline kohustusliku vaktsineerimise osas õigusselgusele jõuda.

Politsei- ja piirivalvemeti peadirektor andis 3. novembril välja käskkirja, millega kehtestas kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise tingimuseks vaktsineerituse Covid-19 haigust põhjustava viiruse vastu.

Advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff on kohtutele esitanud neli kaebust politsei- ja piirivalveameti ametnike ja töötajate nimel ligikaudu 60 inimese eest.

Kahes kaebuses on halduskohus andnud kohtumenetluse lõpuni kaebajatele esialgse õiguskaitse põhjendusega, et pandeemia on ajutine, aga töö ja teenistussuhete lõpetamine on lõplik ning on isikute jaoks seotud ebasoodsate tagajärgedega.

Halduskohus viitas, et PPA-l tuleks kaaluda teisi proportsionaalsemaid meetmeid, sealhulgas testimist, mida peetakse võimalikuks ja usaldusväärseks näiteks nii koolides kui ka riiki sisenemisel valitsuse korralduste kohaselt.

Teise kahe kaebuse puhul jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, viidates asjaolule, et PPA pikendas vaktsineerimise tähtaega 20. detsembrini ning seetõttu kohus seal õigusriivet ei näe.

Töötajad esitasid ringkonnakohtule määruskaebuse ja ringkonnakohus andis esialgse õiguskaitse töötajatele, kes olid rasedad, leides, et rasedate puhul peab tööandja looma võimalikud töötingimused ka juhul, kui nad ei ole vaktsineeritud. Ehk rasedate puhul leidis ringkonnakohus, et esialgne õiguskaitse on õigustatud kuni kohtumenetluse lõpuni ja nende puhul tuleb vaktsineerimise nõue kohtmenetluse ajaks peatada.

Samamoodi leidis ringkonnakohus, et töötajate puhul, kes nagunii aasta lõpus koondatakse, on esialgne õiguskaitse seni põhjendatud.

Ülejäänud ligi 30 töötaja puhul andis ringkonnakohus täiendava tähtaja 7. jaanuarini, mille jooksul on neil võimalik end töökoha säilitamiseks vaktsineerida.

Advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on vaja õigusselgust, kas õiguslik alus kohustusliku vaktsineerimise kehtestamiseks on olemas või mitte. «Ringkonnakohus on tuginenud asjaolule, et kaebusel on vähene perspektiiv, kuna TTOS § 13 lg 2 ja 05.05.2020.a Vabariigi Valitsuse määrus nr 144 § 6 lg 2 p 11 annavad aluse kohustusliku vaktsineerimise kehtestamiseks. Minu hinnangul tuleks käesoleval juhul need normid kohaldamata jätta, kuna antud olukorras on need vastuolus põhiseadusega – vajame selles osas põhiseaduslikkuse järelevalvet. Miks see oluline on – kui saame teada, et need õiguslikud alused kohustusliku vaktsineerimise kehtestamiseks ei ole põhiseadusega kooskõlas, siis see tähendab, et kohustusliku vaktsineerimise nõuet ei saa tänases õigusruumis kehtestada ja väga paljud sarnased kohtvaidlused jääksid tulevikus ära,» ütles Reilik-Bakhoff.

Advokaat lisas, et kohustusliku vaktsineerimise küsimus tuleb õiguslikult lahendada võimalikult kiiresti, kuna õiguslik ebaselgus selles küsimuses sunnib raiskama nii kohtute kui ka paljude enda õiguste eest seisvate inimeste ressurssi.

«Olen kindel, et kohustusliku vaktsineerimise osas õigusliku ebaselguse jätkudes on tulevikus oodata palju sarnaseid kohtuvaidlusi, kuna tõenäoliselt hakatakse nõudma ka kolmandat ja neljandat doosi ning me ei tea täna, kui paljud inimesed tõhustusdoose teha ei soovi – ka PPA vastu kaebuse esitanud kaebajate hulgas on vaktsineeritud inimesi, kes kolmandat doosi teha ei soovi. Viimaste uudiste valguses oleme jõudmas olukorda, kus inimesed peavad end töökoha säilitamise nimel vaktsineerima iga kolme kuu järel ning see ei pruugi paljudele vastuvõetav olla. Täna on suurim probleem aga selles, et kohtuvaidlused võivad kesta aastaid, kuid meil on palju inimesi, kes vajavad abi kohe täna. Esialgse õiguskaitseta kaotavad inimesed töö enne, kui saabub õigusselgus kohustusliku vaktsineerimise küsimuses ning sisuliselt rikutakse sadade inimeste elu – selliselt ei ole tagatud PS § 15 tulenev efektiivne õiguste kaitse,» lisas Reilik-Bakhoff.

Ringkonnakohtu määrus esialgse õiguskaitse osas on lõplik ning seda ei saa vaidlustada riigikohtus. Kaebajad saavad vajadusel esitada halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse igas menetlusetapis.