Biden hoiatas Putinit jõulise vastuse eest sissetungi puhul Ukrainasse (11)
USA president Joe Biden hoiatas neljapäevases telefonikõnes Vene presidenti Vladimir Putinit Ühendriikide jõulise vastuse eest Venemaa sissetungi korral Ukrainasse ja ütles, et diplomaatilise lahenduse kujunemiseks on vaja olukorra deeskaleerimist, teatas Valge Maja.
Valge Maja teadaande kohaselt kestis telefonikõne 50 minutit.
«Kõne ajal Venemaa liidriga tegi Biden selgeks, et USA ning tema liitlased ja partnerid reageerivad otsustavalt, kui Venemaa Ukrainasse peaks tungima,» ütles Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki.
Kõnet anonüümselt kommenteerinud USA kõrge ametniku sõnul oli kõne üldine toon tõsine.
Putin jäi Bideniga peetud telefonivestlusega rahule, edastas hilisõhtul Kremli välispoliitikanõunik Juri Ušakov.
Ušakovi hinnangul jäi Kreml kõnelustega üldiselt rahule, kuid Putin hoiatas Bidenit, et Moskva vajab positiivseid tulemusi ja eelseisvad julgeolekukõnelused ei saa kesta lõputult.
Putin hoiatas lisaks, et Ukraina olukorra tõttu Venemaale ulatuslike sanktsioonide kehtestamine oleks suur viga ja avaldas lootust, et neid ei kehtestata.
«Me vajame tulemust ja seda Venemaale garanteeritud julgeoleku tagamise näol,» ütles Ušakov ajakirjanikele.
«Läbirääkimised ei tohiks muutuda tühiseks lobaks,» lisas Ušakov. Nõunik ei teatanud ajakava, kuid ütles, et Kreml hindab olukorda pärast mitut läbirääkimiste vooru, mis peaksid algama jaanuaris Genfis, Brüsselis ja Viinis.
«Siis teeme järeldused,» sõnas Ušakov.
Kremli arvates oli neljapäevane vestlus mõlemale poolele kasulik.
«Üldiselt oli vestlus avameelne ja asjalik ning loomulikult kasulik mõlemale poolele. Lepiti kokku regulaarsete kontaktide jätkamises kõrgeimal tasemel,» seisis Kremli pressiteenistuse avalduses.
USA ja selle Euroopa liitlased süüdistavad Venemaad Ukrainasse tungimise kavatsuses. Umbes 100 000 Vene sõdurit on viidud Ukraina piiri lähistele, kus Venemaa 2014. aastal hõivas Krimmi. Venemaad süüdistatakse ka Ida-Ukraina separatistide toetamises, kes on konfliktis Ukraina valitsusvägedega.
Moskva kirjeldab oma sõdurite suurendatud kohalolu kui kaitset läheneva Lääne, iseäranis NATO, eest. Allianss pole Ukrainale liikmesust pakkunud.
Varem sel kuul esitas Moskva mitmed nõudmised, sealjuures tahab Venemaa garantiid, et NATO peatab oma laienemise itta ning välistab uued USA sõjaväebaasid endiste Nõukogude Liidu riikide territooriumil.
Putin ütles oma varem päeval Bidenile edastatud uusaastaõnnitluses, et on veendunud dialoogi loomise võimaluses, mis tugineb «vastastikusele lugupidamisele ja teineteise riiklike huvidega arvestamisele».