Sisuturundus
Kes hakkab tulevikus Rail Balticat haldama?
Spetsiaalne töörühm, kuhu kuuluvad eksperdid ettevõtetest LTG Infra AB, EDZL SIA ja Rail Baltic Estonia OÜ, on koostanud esimese Rail Baltica taristu haldusmudeli rakendamise progressiaruande. Ettevõtted on vastutavad Rail Baltica taristu haldusmudeli arendamise eest Balti riikides.
Aruanne annab ülevaate Rail Baltica taristu haldusmudeli jaoks koostatud tegevuskava rakendamisest 2021. aastal. Järgmise aasta tegevuskava üks põhieesmärk on laiendada arutelusid Rail Baltica taristu tulevaste klientidega, nii et loomisel oleva mudeli sisu vastaks turu ootustele.
Pikaajaline tegevuskava Rail Baltica taristu haldusmudeli arendamiseks töötati välja aasta alguses ja see katab Rail Baltica taristu haldusmudeli kahteteist põhiteemat, nagu näiteks ühtne kontaktpunkt, kasutustasu määramine ja läbilaskevõimsuse jaotamine, liikluse juhtimine ja ohutus ning erinevad muud taristu haldusega seotud teemad. Iga-aastane progressiaruanne võtab kokku põhiaspektid, mida on aasta jooksul seoses nende teemadega hinnatud ja otsustatud. Eksperttöögrupi koostatud iga-aastane progressiaruanne on avalik ja leitav SIIN.
Rail Baltic Estonia juhi Tõnu Grünbergi sõnul on see esimene kord, kui kolm Balti riiki viivad koos ellu sellise ulatusega taristuprojekti: „Meil ei ole vaja mitte ainult tagada Rail Baltica edukas ja sujuv elluviimine, vaid ühtlasi leppida kokku tegevustes ja meetmetes, mis võimaldaks taristut tulevikus kõige tõhusamalt kasutada. Käesoleval aastal teeme edasisi jõupingutusi, et kaasata partnereid, turuosalisi ja teisi sidusrühmi, et tuvastada, kuidas taristu haldamise erinevad aspektid aitaksid tulevikus kaasa rongiliikluse maksimeerimisele Rail Baltical ning maksimeeriksid seeläbi ka Rail Baltica üldprojektist saadavat kasu.“
Rail Baltic Estonia poolt töögruppi kuuluv taristuhaldamise projektijuht Heigo Saare selgitab, et riikide poolt vastutavate haldusettevõtete määramine on oluline samm, et projekteerimise ja ehitamise perioodil oleks olemas vastutavad osapooled, kes saavad teha juba ettevalmistusi opereerimise perioodiks.
„Raudtee taristu haldus mõjutab kõige otsesemalt selle kasutajaid ehk siis raudteel opereerivaid ettevõtteid, kuid köögipool ei ole otseselt oluline lõppkasutajale ehk reisijale. See, mis taustal toimub, ei peaks olema reisijale nähtav ega tunnetatav olema. Vähemalt me pingutame selle nimel, et reisijad ei peaks tundma haldusmudeli keerukust ja selle tõttu kehva teenust. Tänane haldusmudel püüabki lahendada ülesannet, kus reisijad riigipiire ning haldusega seotud keerukust rongisõidu ajal ei tunnetaks (nt lihtne piletisüsteem reisi algusest lõpuni, kiire internet rongis, rongide õigeaegsed väljumised, minimaalsed hilinemised, 24H live reisijainfo nutiseadmes jne). Paljud aspektid on seotud veo-ettevõtja teenustega ja need on ennekõike reisijale olulised: Milline on rong, mugavus, piletisüsteem jne. Kokkuvõttes, reisija üldjuhul ei mõtle, kes on taristu-ettevõtja, mille eest ta vastutab. Reisija vaatab ikka enda seisukohast, kuidas rongile saab ning sihtkohta sobival ajal ning kiirusega. Selle kõigega peame haldusmudeli arendamisel arvestama.“
Tõsisem töö Rail Baltica taristu haldusmudeli kallal algas 2020. aastal. Kokku on lepitud, et Rail Baltica raudteetaristut hakatakse haldama integreeritud otsustamismehhanismi kaudu, mis on välja töötatud taristu valdajate koordineeritud tegevuste tagamiseks läbilaskevõimsuse jaotamisel, kasutustasude määramisel ja liikluse juhtimisel. Kavas on ka nn ühe sisenemispunkti süsteem, et tagada avatud, lihtne ja mittediskrimineeriv juurdepääs raudteetaristule. Samal aastal julgustasid Balti riikide peaministrid koostama tegevuskava taristu eelmainitud põhimõtteid hõlmava haldusmudeli elluviimiseks.