Hambad katki ja haridus väike – nii algab üks Hando Runneli luuletus. Mitukümmend aastat tagasi kirjutatud rida on endiselt päevakajaline, sest suur osa inimestest ei suuda kallist hambaravi kinni maksta.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

​Riigikogu küll võttis 8. detsembril vastu seaduse, millega laiendatakse kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist saavate isikute sihtrühma registreeritud töötute ja toimetulekutoetust saavate inimestega, ent see puudutab ravihüvitist kord aastas 85 eurot omaosalusega 15 protsenti. Veel väiksem on hambaravihüvitis eripäradeta täiskasvanutel.

Kord aastas saavad täiskasvanud kasutada 40-eurost hüvitist omaosalusega 50 protsenti. Ehk kui arve ongi 40 eurot, maksab haigekassa 20 eurot ja inimene 20 eurot. Sellisel juhul saab ta 20 euro eest aastas veel korra hambaid parandada. Halenaljakas, sest vähemalt keskealiste ja vanemate inimeste raviarve pigem alla saja euro ei jää.​

Praegune ravihüvitis ei toimi

Kuigi hambaravi ongi kallis ja seda ka mujal maailmas, oleks siiski vaja minna ajas tagasi ja välja selgitada, miks oleme praegu siin, kus me oleme.

Eesti Hambaarstide Liidu juhatusse kuuluv Kattri Arge ütleb, et kõik sai alguse 2002. aastal, mil kehtestati uus ravikindlustuse seadus. «Selle seadusega jäeti täiskasvanute hambaravi rahastusest välja, alles jäi laste hambaravi. Hambaarstid olid üsna šokeeritud uuest seadusest. Mina olen töötanud hambaarstina üle 25 aasta ja mäletan, et üleminek oli väga raske ja vaevaline,» ütleb Arge.