N, 1.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Leetmaa: hüvitise tühistamine vajab laiemat kompromissi

Oliver Kund
, reporter
Leetmaa: hüvitise tühistamine vajab laiemat kompromissi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika programmi direktor Reelika Leetmaa.
Poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika programmi direktor Reelika Leetmaa. Foto: Toomas Huik

Kuigi töölt lahkunutele makstakse kindlustushüvitist vaid vähestes Euroopa riikides, ei ole õige selle tühistamist Eestis läbi suruda, vaid leida kõiki osapooli kaasates kompromiss, leidis Reelika Leetmaa poliitikauuringute keskusest Praxis.

Leetmaa sõnul on töötuskindlustushüvitise seaduse teemalises debatis sisuliselt kaks eri külge. Esiteks arutelu töötuskindlustussüsteemi muudatuste üle ja teiseks viis, kuidas muudatusi teha püütakse.

«Tuleb tõdeda, et enamus Euroopa riikides ei maksta töötuskindlustushüvitisi omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus inimene saab ise oma käitumisega riski realiseerumist mõjutada ehk nn moraaliriskiga, seetõttu sellistele juhtumitele kindlustuskaitse ei laiene,» põhjendas Leetmaa. «Küll aga on sel juhul võimalik saada töötutoetust».

Samas on Eestis olukord, kus töötuskindlustushüvitist saavad üldse väga vähe inimesi. 2011. aastal sai töötuskindlustushüvitist vaid 23 protsenti ning 64-eurost töötutoetust 27 protsenti uutest töötuna registreeritutest. Pooled uutest töötutest ei saa aga kumbagi hüvitist.

Leetmaa sõnul võib selle põhjuseks olla, et pärast majanduslangust on inimesed töötanud lühiaegsetel töökohtadel ja pole täitnud hüvitiste saamiseks nõutavat kvalifikatsiooniperioodi.

Teisalt on seletuseks ka see, et endiselt lõpetatakse töölepinguid töötaja algatusel või kokkuleppel tööandjaga. «Uuringud viitavad, et sageli on selle põhjuseks töötaja ja ka tööandja teadmatus ning töötuna registreerimisel tuleb inimesele üllatusena, et tal ei olegi õigust töötuskindlustushüvitisele. Teiste EL-i riikidega võrreldes on Eestis töötushüvitised ühed madalaimad ja töötute vaesusrisk kõrgeim,» sõnas Leetmaa.

Seega vajab tänaste töötushüvitiste maksmise kord muudatusi. «2008. aastal peetud töölepinguseaduse läbirääkimiste käigus otsustati valida lahenduseks laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi,» meenutas Leetmaa.

«Selge on see, et kui soovitakse kokkulepitut muuta, siis tuleks osaliste vahel leida uus kompromiss. Kaalumist väärivaks alternatiiviks on kindlasti tänase töötutoetuse reform,» leidis ta.

Töötutoetuste ülevaatamine vajaks ühiskonnas laiemat arutelu. Viimastel aastatel on töötajatele lubatud toetustest loobutud või neid kärbitud. «Samuti ei arvestanud valitsus sotsiaalpartnerite ettepanekutega ei töötukassa reservide haldamise osas ega ka käesoleva aasta töötuskindlustusmäärade kehtestamisel. Seega on sotsiaalparterite pahameel mõistetav – valitsus annab sõna ja võtab tagasi kui heaks arvab,» sõnas Leetmaa.
 

Märksõnad
Tagasi üles