Heremi vastus EKRE-le: kaitseväest lahkumises pole midagi erakordset

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. Foto: Madis Veltman

Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) päris teisipäeval peaminister Kaja Kallaselt aru 412 kaitseväelase teenistusest lahkumise kohta eelmisel aastal, siis veel enne valitsusjuhi vastust märkis kaitseväe juhataja Martin Herem, et teatavas kaadrivoolavuses kaitseväes pole midagi erakordset, pealegi on EKRE esitatud arvud ekslikud.

Herem annab EKRE-le detailse vastuse militaarhuvilisi koondavas portaalis militaar.net. Ta toob esmalt esile EKRE väite, mille järgi lahkus mullu kaitseväest 412 tegevväelast, nende hulgas 101 ohvitseri, 232 allohvitseri ja 79 sõdurit, samuti 184 riigikaitsevaldkonna tsiviilisikut. «Tegelikult ei ole need numbrid päris õiged, aga olgu pealegi,» märkis kindralleitnant Herem.

«Igal aastal lahkub kaitseväest umbes 280 tegevväelast ja 180 töötajat. 2020. aastal isegi 240 töötajat. Ma ei hakka siin kommenteerima töötajate arve, sest need jäävad keskmise piiresse. Siiski - toitlustus läks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) alla, see teeb umbes pooled.

Väiksemad numbrid liiguvad ministeeriumi sees, kuid tõesti kaitseväest välja. Mõned tegevväelased jätkavad töötajatena. Aga see on väike arv,» selgitas Herem.

Tema sõnul kasvas lõppenud aastal tegevväelastest lahkujate number erakorraliselt 49 isiku osas covidi tõendi esitamata jätmise tõttu ja koondatud 56 tegevväelase tõttu. «Nende hulgas oli orkester 37 liikmega ja kuus kaplanit. Muuseas orkester on ju suures osas kaitseministeeriumi valitsemisalas edasi. Seega 105 tekib erakorraliselt juurde siit,» märkis Herem.

Tema sõnul juhtuvad koondamised igas organisatsioonis. «Kaitseväes vähendasime kokkuvõttes vähem tähtsaid kohti tulevaste uute võimete jaoks. Pensonile läks 30, keda on rohkem kui keskmiselt. Kaitsevägi hakkabki «vanaks saama» ja see trend on paratamatult kasvav. Mõned neist on leidnud ametikohad kaitseväes või teistes riigiasutustes põhimõtteliselt sarnastes ülesannetes,» jätkas Here.

Tähtajalist lepingut ei pikendanud 77 tegevväelast. «Ma pole hetkel kindel, kui palju see keskmisest suurem on. Aga üldiselt on see inimese, mitte asutuse valik,» ütles Herem.

Ta tõi esile, et lahkujate kõrval tuli mullu teenistusse 303 tegevväelast ja 165 töötajat, muuhulgas alustas Kaitseväe Akadeemias 92 põhikursuse kadetti - läbi ajaloo suurim kursus. «Maikuust pidurdasime oluliselt värbamist, sest käisid kärped ja polnud kindel kuidas edasi läheme," lisas Herem.

«Kokkuvõtteks, personali voolavust kuni 10 protsenti peetakse normaalseks,» ütles Herem, lisades, et aastaid on see olnud alla selle. 2021. aastal oli see üle 10 protsendi, mis tuli suuresti Covid tõendite, koondamiste ja pensionile läinud tegevväelaste arvelt.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon pärib peaminister Kaja Kallaselt aru 412 kaitseväelase teenistusest lahkumise kohta eelmisel aastal. «Eelmise aasta üheteistkümne kuu jooksul, 1. jaanuarist kuni 1. detsembrini vabastati kaitseväeteenistusest 412 tegevväelast ehk 101 ohvitseri, 232 allohvitseri ja 79 sõdurit, samuti lahkus töölt 184 riigikaitsevaldkonna tsiviilisikut. Seega hõlmas 2021. aasta üheteistkümne kuu valdkonna personalikadu kokku 596 inimest,» tõi EKRE esile.

Riigikogu liige Leo Kunnas ütles, et säärases ulatuses personalikadu on taasiseseisvunud Eesti riigikaitse ajaloos pretsedenditu. «412 teenistusest lahkunud tegevväelast moodustab koguni 11,6 protsenti riigikaitse arengukavas 2017-2026 planeeritud 2021. aasta tegevväelaste arvu sihtnumbrist, mis oli 3560 inimest aasta lõpuks. Kui tegevteenistusse võetakse ka uusi tegevväelasi, on paratamatult tegu noorte, teenistus- ja ammugi sõjakogemusteta inimestega, kes ei suuda lahkunuid niipea samaväärselt asendada. Tegevteenistusse ei ole võimalik võtta inimesi, kellel puudub vastav ettevalmistus,» ütles Kunnas.

Kunnase sõnul on tähtajalise tegevteenistuslepingu pikendamata jätmise näol tegu de facto koondamisega, sest loobutakse kvalifitseeritud inimese edasisest rakendamisest.

«Koondamised ja tegevteenistuslepingu pikendamata jätmised on kahtlemata valitsuse kevadel tehtud kõigi ministeeriumide proportsionaalse eelarvekärpe tagajärg. Ühegi varasema majandus- või muu kriisi ajal ei ole lepingulisest tegevteenistusest kaitseväelasi vallandatud. Kuigi kaitseministeeriumi valitsemisalas jäeti kärbe ära ning kaitsekulud suurenevad käesoleval aastal 746,6 miljoni euroni, ei muuda see enam kaitseväe personalivaldkonna olukorda, sest kahju on juba sündinud,» ütles Kunnas.