Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ministeerium: oluline on mõjutada inimesi tööle minema

FOTO: Mati Hiis / Õhtuleht

Sotsiaalministeerium on seisukohal, et omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele hüvitise maksmine suurendaks töötute hulka.

«Oluline on mõjutada inimeste käitumist selliselt, et nad ei oleks ilma tööta ja töökoha vahetamisele kuluv aeg oleks võimalikult lühike,» vahendas sotsiaalministeeriumi pressinõunik Helena Nõmmik.

Eestis 2008. aastal vastu võetud seadusesäte, mille alusel hakataks 2013. aastal maksma hüvitisi omal soovil või vastastikusel kokkuleppel töölt lahkunuile, pole ministeeriumi väitel Euroopas levinud.

«Enamuses Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides makstakse töötushüvitisi ainult sunnitud töötuse korral. OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on analüüsinud töötuskindlustushüvitise maksmist ning leiab, et vabatahtliku töötuse puhul ei ole see põhjendatud,» sõnas Nõmmik.

Sätte tühistamist käsitleva eelnõu taga seisavad koalitsiooniparteid Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit, kes näevad hüvitiste maksmata jätmises ka säästu. See, kui palju hüvitistelt õnnestub kokku hoida, arvutatakse rahandusministeeriumi ja Töötukassa prognooside alusel.

Eelnõu esitajad on lähtunud Töötukassa 2011. aasta kevadel tehtud kiirprognoosist, mis lubas kokkuhoiunumbriteks 32-34 miljonit eurot. Sama aasta sügisel tehti aga rahandusministeeriumi andmetele tuginedes uus prognoos, milles töötute hulka ja ka neilt säästetavat raha nähti juba väiksemana – 20 miljonit eurot.

Ministeerium kinnitab, et hüvitiste ärajätmine töötute olukorda ei halvenda. «Eelnõuga töötute olukord ei muutu, kuna tänase seisuga võrreldes hüvitisi ära ei võeta ega vähendata. Praegu on töötus kasvanud, eelnõu aitab tagada Töötukassa suutlikkuse hüvitiste maksmisel ja tööturuteenuste osutamisel,» ütles Nõmmik.

Ministeeriumi sõnul parandas 2008. aastal vastu võetud töölepinguseadus tööõiguse kooskõla eraõiguslike põhimõtetega, muutis osapoolte õigusi selgemaks, suurendas töösuhete paindlikkust jm.

Seda, et töötajatele seaduses ette nähtud õigusi kärbiti juba 2009. aastal, sotsiaalministeeriumi spetsialistid probleemiks ei pidanud. «Töölepingu seadus on ette nähtud töötaja kui nõrgema poole kaitseks ja näeb ette õigusi ning kohustusi nii töötajale kui tööandjale. Seaduse eesmärgiks ei ole ega saagi olla ühe poole halvemasse seisu jätmine,» kinnitas Nõmmik.

Tagasi üles
Back