OTSEPILT ⟩ Keskerakonna debatt: miks tuua kiirtestid võimalikult kiiresti tagasi? (1)
24. jaanuar 2022, 14:50
/nginx/o/2021/10/26/14166982t1hb4b2.jpg)
Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid on debati vajalikkust selgitanud nõnda: «Oleme juba varem öelnud välja, et kiirtestid tuleb esimesel võimalusel tuua tagasi, et isolatsioon ei tekitaks lisaprobleeme majandusele ja tervisele.»
24. jaanuaril kell 16 arutab riigikogu Keskerakonna fraktsioon avalikult teemal «Miks tuua kiirtestid võimalikult kiiresti tagasi» ning aruteluga liitub ka endine teadusnõukoja juht Irja Lutsar.
Lutsar rääkis debatil, et PCR-testile lähevad edasi vaid need, kes on koroonapositiivsed. «Omikron on mängu muutnud. Ta levib väga kiirelt, veelgi olulisem on see, et ta põgeneb ära eelneva immuunsuse eest,» märkis Lutsar.
Ta rõhutas, et haiglas viibimine on omikrontüve puhul langenud seitsmele päevale. «See näitab, et põetakse ka haiglas kergemalt. Väga stabiilne on olnud kolmanda astme intensiivravi vajadus,» rääkis Lutsar.
Intensiivravi vajadus ei ole tema sõnul omikroni tõttu ka teistes riikides tõusnud. «Inglismaal kestis omikronlaine tõus umbes kuu ning siis hakkas langema. Taani puhul seda ei saa me veel öelda, kuna neil on tipuni veel minna,» lisas Lutsar.
Tema hinnangul me peaksime keskenduma neile, kes vajavad haiglaravi. «Välismaal arutatakse testimisstrateegia muutmist,» märkis ta.
Lutsar tõdes, et kiirtestid on järjest paremaks läinud, kuid on üldine reegel, et kui nakkust on palju, siis kiirtest ei vaja kinnitamist PCR-testiga. «Võivad olla üksikud valepositiivsed testid. Jah, inimene on asjata kodus nädala, kuid temaga midagi hullu ei juhtu. Kuid kinnitamist vajavad need testid, kus inimesel on sümptomid,» selgitas Lutsar. «Meil on muid võimalusi, kuidas diagnoosi panna, ei pea tingimata PCR-testi tegema. Võime siseriiklikult läheneda või Euroopa struktuure üritada mõjutada,» rääkis ta.
Mis on kiirtestides halba? «Ainuke häda on nende madal tundlikkus,» vastas Lutsar.
Covid-19 passid aitasid tõhusalt deltatüve puhul ning siis sai selgelt öelda, et vaktsineeritud inimene annab teisele vähe haigust edasi, jätkas Lutsar. «Covid-19 digitõendi mõttes on olukord muutunud. Praegu annab see meile kidnlustunde, et suure tõenäosusega inimene ei põe raskelt koroonaviirust, aga see ei anna enam kindlust, et inimene ei nakatu,» ütles ta.
Endine kultuuriminister Anneli Ott (KE) tegi Lutsari ettekande ajal märkusi. «Ma saan aru, et Covid-19 digitõend enda eesmärki ei täida. Kiirtestide teema on loomulikult mõistetav, et ühiskonnas tekkinud hirm, et ei ole kedagi nende kõrval, kes viirust kannab,» luges Ott ette. «Kiirtestide keskkonnakahju on suur. See, mida viirus on meie keskkonda tootnud, on košmaarne.»
«Lapsed ei saa olla värskes õhus. Kuidas sa kommenteerid tänasel päeval selle otsuse mõistlikkust?» küsis Ott.
Lutsar vastas, et õues on viiruse levik väike ning seetõttu välikeskkonnas (näiteks uisuväljad ja suusamäed) ei peaks Covid-19 digitõendit nõudma.