Läänemere keskkonnaohtlikel laevavrakkidel alustatakse veealuseid uuringuid
Järgmisel kahel aastal viivad Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) läbi ühisprojekti hindamaks Eesti merealal asuvate laevavrakkide potentsiaalset ohtlikkust. Veealuseid uuringuid tehakse kuni kümnel vrakil ning eesmärk on välja selgitada vrakkide reostusoht.
PPA reostustõrje vanemspetsialisti Mati Kose sõnul on Eesti merealal palju laevavrakke, mille seisukord ei ole täpselt teada ja mis võivad tekitada ulatusliku merereostuse.
«Projekti raames vaatleme viit kuni kümmet laevavrakki, mis on potentsiaalselt kõige ohtlikumad, arvestades nende vanust, asukohta ja võimalikku kütuse kogust. Eesmärk on saada teada, millised vrakid on ohtlikud ja kas on vrakke, kus peaks viivitamatult kütust välja pumpama, et kaitsta merd ja rannikuala reostuse eest,» selgitas Kose.
Korraldatakse rahvusvaheline hange
Projekti raames kaardistatakse võimalused kütuse väljapumpamiseks, aga ka vrakkide kahjutuks tegemise hind. Projekti läbiviimiseks on loodud PPA ja KIKi ühismeeskond ning selle raames viiakse läbi hange, et leida partnereid veealuste uuringute läbiviimiseks.
«Ootame uuringute läbiviimiseks hankes osalema ka teisi Läänemere riikide spetsialiste,» kutsus üles KIKi projektijuht Aivi Allikmets. «Laevavrakkide uurimine on aeganõudev ja kulukas ning arvestades, et peamiselt on tegemist sõjaaegsete laevadega, millel võib olla ka lõhkekehi, on uurimistööd ohtlikud tuukritele ning plahvatuse korral võib tekkida ka keskkonnakahju.»
Ta lisas, et eesmärk on leida partneriteks kogenud allveearheolooge, kes on sarnast tööd teinud varemgi ja teavad selliste ohtudega arvestada.
Eesti merealal on hinnanguliselt 500 laevavrakki, neist osad on vanad puit- ja kivisöelaevad, mis endast suurt reostusohtu ei kujuta. Küll aga pärineb enamik laevu I ja II maailmasõjast ning nendel laevadel võib olla kümneid kuni sadu tonne laevakütust, mille lekkimisel on suur oht ulatusliku merereostuse tekkeks.
«Andmed nende laevade kohta põhinevad peamiselt arhiiviallikatest ja sukeldumistega on inventeeritud vaid ligi 50 laevavrakki. Seega on meie teadlikkus merepõhjas olevate laevade kohta väga piiratud, mistõttu on veealused uuringud ja võimalike ohtude avastamine väga oluline,» ütles Kose.