Lauri Mälksoo: Ukraina ja rahvusvaheline õigus

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Ukraina puhul arutletakse praegu intensiivselt küsimuse üle, mida Moskva kavatseb teha ja kas õnnestub uut sõda ära hoida. Mõneti tagaplaanile on jäänud küsimus konflikti rahvusvahelis-õiguslikust raamistikust, kirjutab akadeemik ja TÜ rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

Samas ei maksa tähtsusetuks mõelda tõika, et idee sõjalisest rünnakust Ukraina (või mõne teise riigi) vastu oleks kehtiva rahvusvahelise õiguse järgi õigusvastane.

Alljärgnevalt esitangi meeldetuletuse Ukraina ja laiemalt USA-Vene julgeolekudebati rahvusvahelis-õigusliku raamistiku kohta. Selles kontekstis kehtiva maailmakorra alused lepiti kokku 1945. aastal, mil San Franciscos võeti vastu ÜRO harta. Selle kõige olulisem norm on artikkel 2 lõige 4, mis keelab teise riigi vastu relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise. Keelule on hartas ainult kaks erandit: õigus kasutada relvajõudu enesekaitseks (artikkel 51) ja ÜRO Julgeolekunõukogu kollektiivne otsus lubada relvajõu kasutamist rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks (artikkel 42).