Haridusminister usub ülikoolidega kokkuleppele jõudmisesse

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna Foto: Tairo Lutter

Kõrgkoolide rektorid panid kanna vastu maad ning teatasid haridus- ja teadusministrile Liina ­Kersnale (RE), et nad ei ole nõus uusi haldus­lepinguid sõlmima enne, kui rahastamisperspektiiv ei ole selge, sest kõrgharidus on olnud krooniliselt ala­rahastatud. Minister ütles valitsuse pressikonverentsil, et tunneb end rektorite poolt n-ö kahvlisse aetuna. Ülikoolide rektorid kinnitasid aga, et ­nemad ­tahavad vaid dialoogi, et leida parim võimalik lahendus. Kersna rääkis Posti­mehele, milliseid järgmisi samme tuleks astuda, et lahenduseni jõuda.

Olete öelnud, et tunnete ennast ­rektorite pöördumise pärast n-ö kahvlisse võetuna. Kuidas te sellest välja tulete?

Eks ikka läbirääkimiste teel, muid variante ju palju ei ole. Eile (neljapäeval) ma valitsuses tõepoolest tutvustasin kõrghariduse rahastamise ­hetkeolukorda ja seda, kuidas me võiksime olukorda lahen­dada. Tegin ettepaneku ­riigieelarve strateegias järgmised neli aastat arvestada 15 protsenti kõrghariduse tegevustoetuse kasvuga, mida rektorid ka ette panid. Kõik mõistsid probleemi ning me leppisime kokku, et toon riigieelarve strateegiasse ettepanekud, kuidas kõrgkoolidele raha juurde saada. Kuid enne eelarvestrateegia arutelusid on rektoritega vaja allkirjastada halduslepingud. Ma palusin ülejärgmiseks nädalaks kohtumist rektorite nõukoguga, et leppida kokku, kuidas edasi toimetada.