Maaülikool: maailmalõpust rääkinud õppejõud meid ei esindanud

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi dotsent Viljo Viljasoo

FOTO: Margus Ansu/ Postimees

Eesti Maaülikooli kinnitusel ei esindanud ERRi saates «Pealtnägija» tsivilisatsiooni hävimisest rääkinud õppejõud Viljo Viljasoo kõrgkooli, vaid esines seal kui eraisik.

«Saates tutvustati Viljo Viljasood korduvalt kui Eesti Maaülikooli dotsenti ja tehnikateaduste doktorit, mis peaks justkui tema sõnadele autoriteetsemat kõla andma. Kuivõrd saates ei olnud kedagi dr Viljasoo poolt edastatud sõnumit tasakaalustamas, siis huvitas mind, et kuidas suhestub Maaülikool ühe oma õppejõu sedalaadse tegevusega,» kirjutab Martin Vällik oma blogis skeptik.ee.

Maaülikooli pressiesindaja vahendusel saadetu vastuses öeldi, et Viljo Viljasoo oli kuni 30. septembrini 2011 Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis seotud järgmiste õppeainete, nagu tehnoloogia projekteerimise alused; tööohutuse psühholoogia; töökindluse alused; tööfüsioloogia ja –hügieen; töötehnoloogia; jahutus- ja soojendustehnoloogiad, õpetamisega.

«Seega ei õpetata ega uurita Eesti Maaülikoolis püramiide või sellega seotud mõjusid, vaid see on dotsent Viljasoo tööväline huvi ja ei ole seotud Eesti Maaülikooli teadusuuringutega,» kinnitas pressiesindaja. Kõrgkooli esindaja kinnitas, et see saatelõik ei kajastanud mitte Eesti Maaülikooli seisukohti, vaid tutvustas eraisiku Viljo Viljasoo hobiprojekti.

«Dotsent Viljasoo töösuhe on hetkel peatunud, kuna ta on alates 1. oktoobrist 2011 kuni 31.augustini 2012 palgata puhkusel. Seega esines ta telesaates kui eraisik, mitte kui Eesti Maaülikooli seiskohtade esindaja,» seisab kirjas.

ERRi ühes vaadatuimas saates rääkis Viljo Viljasoo muuhulgas, et tippteadus on seisukohal, et Päike ja Maa reastuvad ühele joonele, planeetide kombinatsioon reastub analoogiliselt. Massikese eraldub Päikese tsentrist sedavõrd, et nende pingete tõttu võib vallanduda päikeseplasma. Viljasoo sõnul vallanduvad vulkaanid, plahvatavad tuumajaamad ja kogu tsivilisatsioonist jääb järele ainult kümme protsenti.

Saadet saate näha Pealtnägija arhiivist.

Tagasi üles
Back