iDeal kampaania

Linnade liit: gümnaasiumireformi arutelud peaks jätkuma

Linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast.

FOTO: Tairo Lutter / Õhtuleht

Linnade liidu tegevjuhi Jüri Võigemasti väitel peituvad haridussüsteemi võimalused ja võlu mitmekesisuses ja paindlikkuses ning mitte jäigas ettekirjutuses.

Võigemasti sõnul peavad nemad haridussüsteemi ja sealhulgas koolivõrgu toimimist sotsiaalse taristu väga oluliseks lüliks.

Nii lähtub Linnade liit seisukohast, et Eesti haridusasutuste võrk on kujunenud ühiskonnas toimuvate protsesside ning tegurite koosmõjus unikaalsena ning paindlikkust eeldava ja võimaldavana.

«Oleme seda pidanud väärtuseks, mida tuleb hoida,» rõhutas Võigemast.

Ta tõstis esile, et aastatel 1999/2000 – 2009/2010 on üldhariduskoolide arv vähenenud 706-lt 559-ni, mis peegeldab regionaalsete tegevustingimuste muutumise, üldise koondumise ja kontsentreerumise protsesse.

Võigemasti hinnangul nõuab koolivõrgu ümberkohandamine (sealhulgas gümnaasiumivõrgu kontsentreerimine) kogukonna ja kogukondadele pakutavate uute tingimustega kohanemiseks vajalikule ajafaktorile ja vajalikele tugimeetmetele tähelepanu pööramist.

«Võib arvata, et ajafaktori küsimused ja toetavate meetmete puudumise tajumine võisid olla üheks osaks põhjustest, miks riigikogu uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust vastu võttes gümnaasiumivõrgu kontsentreerimist ei toetanud,» arvas Võigemast.

Tema arvates on kohalikud omavalitsused üldhariduse ja koolivõrgu arendamise küsimusi pidanud alati enda korraldatavaks valdkonnaks ning panustanud kohapealse hariduselu toimimisse nii palju kui vähegi võimalik.

Võigemast lisas, et kohalikud omavalitsused teadvustavad väga selgelt, et haridusministeeriumi esitatud haridusvõrgu olulise kontsentreerimise ettepanekut ei saa vaadata lahus sotsiaalsest ruumist, mille tegevustingimustele ja piirkonna elamisväärsusele hinnangu andmist kavandatavad koolivõrgu muudatused paratamatult oluliselt mõjutavad.

«Kas elanikkonna püsimist toetades või väljarännet veelgi kiirendades,» nentis ta.

Võigemasti hinnangul peaks gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise idee, tõstatatud eesmärgid ja küsimused olema omavahel funktsionaalses seoses.

«Hetkel ei ole seoste kaalu ja nendest tulenevate mõjude osas rahuldava selguseni veel jõutud ning arutelu kohalike, maakondlike ja üleriigiliste mõõdupuude lähendamiseks peab jätkuma,» arvas ta.

Võigemast lisas, et kohalike omavalitsuste tegevusruumis käib hetkel paralleelselt mitu haridusvaldkonna arutelu, sealhulgas operatiivse küsimusena kohalike omavalitsuste riigieelarveliste haridustoetuse vahendite jaotus ja kasutamise tingimused 2012. aastal, haridustöötajate  palgataotlused, strateegilise vaate küsimustena koolivõrgu ümberkorralduse idee maakondlikud arutelud ning ühiste seisukohtade kujundamine Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite kasutamise taotlusteks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles