Sotsiaaldemokraatlikku erakonda (SDE) 2019. aasta juunist juhtinud Indrek Saar kutsus üldkogul peetud lahkumiskõnes sotsiaaldemokraate kindlaks jääma oma alusväärtustele ja tõekspidamistele, mida on iseäranis vaja hapras ja ebakindlas maailmas, kus pead tõstavad populism ja vandenõuteooriad.
«Kolmkümmend aastat pärast iseseisvuse taastamist on maailm meie ümber endiselt habras ja ebakindel. Liberaalse demokraatia alusmüür, mida olime hakanud iseenesestmõistetavaks pidama, on äkitselt mitmest kohast mõranemas. Venemaa isevalitseja viibutab sõjakirvest Ukraina suunas, Ameerika Ühendriikide ekspresident ülistab patriootidena Kapitooliumile tunginud riigikukutajaid ja lubab neile võimule naastes amnestiat. Koduses Eestis aga on valitsejate saamatus mänginud trumbid kätte äärmuslastest konspiratsiooniteoreetikutele, kes ühiskondlike vastuolude õhutamiseks ei häbene ilkuda holokaustiohvrite kannatuste üle. Seda kõike kõrvalt vaadates oleks kerge käega lüüa ja öelda: mis siis ikka, kui vaja, siis ulume koos huntidega,» ütles Saar.
Sel juhul tuleks endale Saare sõnul sisendada, et populism, intriigid ja vandenõuteooriad on tööriistad, mis aitavad poliitikutel segastel aegadel ja segadusse aetud ühiskonnas edukad olla, mistõttu on vaja kohanduda.
«See ei ole sotsiaaldemokraatide tee. See ei ole Eesti tee. Sotsiaaldemokraadid on seni suutnud oma tõekspidamistele ja alusväärtustele kindlaks jääda ka siis, kui see ei too meile radikaalide räuskamise ja konspiratsiooniõhutajate umbluujuttudega võrreldavat tähelepanu. Ma loodan väga, et me suudame ka edaspidi jääda erakonnaks, kes ajab oma asja väärtusi ohverdamata ja oma südametunnistusega kompromisse tegemata,» kinnitas Saar.
Ta osutas USA president George Bushile, kes pärast Ameerikat tabanud terrorirünnakut rääkis vajadusest kaitsta avatud ja demokraatlikku ühiskonda, öeldes, et parim kättemaks vaenlastele on mitte muutuda nende sarnaseks.
«Kaks aastakümmet hiljem ei kujuta terroristidest äärmuslased niinimetatud vabale maailmale sõjalises mõttes eksistentsiaalset väljakutset, ent samas on meie oma ühiskonda imbunud üha enam konspiratsiooniteooriate ja ebateaduse kummardamist, hirmu ja viha kõige teistsuguse ja meist endist erineva suhtes,» märkis Saar.
Sotsiaaldemokraadid seevastu on teaduse ja progressi usku, meile on omane avatud meel ja veendumus, et koos tegutsedes ja üksteist aidates saab lõpuks igaühel parem, lisas Saar.
«Meie inimeste moraalne kompass on kogu taasiseseisvumise aja hästi töötanud. Kui on tulnud valida ühiskonna arengu ja poliitilise konjunktuuri vahel, siis alati on käitutud riigimehena. Loomulikult oleme me läbi aastate teinud vigu, aga me ei ole kunagi oma maailmavaadet peenrahaks vahetanud ja see on suur väärtus. Me ei lahusta oma põhilist ideed, et õnnelikud saame me olla siis, kui me oleme vabad, võrdsed ja valmis koostööks,“ lausus Saar ja tõi viimaste aastate ühe suurema saavutusena esile vihareferendumi nurjamise. „Me suutsime valitsuse esialgsed plaanid segi lüüa nii ajakava kui taktika osas. Tänu sellele kukkus koos valitsusega läbi ka referendum ja äärmuslased ei taha läinud aasta 18. aprilli enam kuidagi meenutada.»
«Kohalikul tasandil on meie maailmavaate teostamisega päris hästi – sotsiaaldemokraadid ei ole kunagi varem olnud nii paljudes kohtades võimul ja oma ideid ellu viimas kui pärast kohalikke valimisi. Sügisest alates oleme me ainuke erakond, kes on võimul kolmes Eesti suurimas linnas ja enam kui pooltes maakonnakeskustes. Rääkimata veenvatest valimisvõitudest Võrus, Viljandis, Paides, Türil, Kastre ja Tartu vallas, saartel ja Setomaal,» kõneles Saar.
«Aga hoolimata sisulisest tööst on meie reiting jätkuvalt paigal tammunud. Juht peab oma vastutust mõistes andma teed järgmisele, kes suudab tuua uue energia ja usu, mis lubab meil aasta pärast riigikogu valimistele minnes saavutada tugev tulemus,» kinnitas Saar.