E, 3.10.2022
KES ME OLEME? KUST ME TULEME? ⟩ Aivar Kriiska: kuidas asustati Eesti alad?
Aivar Kriiska Foto: Postimees
Aivar Kriiska: kuidas asustati Eesti alad?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Kõige vanemad arheoloogilised märgid Eesti alade asustamisest on umbes 9000 eKr, pärast jääaja taandumist. Kas paikseid inimesi võis siin olla juba varem? Kuidas ja kust Eesti ja naaberalad asustati, millised inimesed siin kiviajal elasid? Aimar Altosaarel on külas Tartu ülikooli arheoloogiaprofessor Aivar Kriiska, kes uurib Eesti kiviaega.

Kriiska jutustas, et klassikalise arheoloogia leiud ulatuvad kuni 3,2 miljoni aasta tagusesse aega, kust pärinevad vanimad tööriistad. Tänapäeva inimese puhul on füüsilised jäljed 300 000 aasta tagusest ajast, aga arheogeneetika näitab, et nüüdinimene peab ulatuma veelgi varasemasse aega. Tema sõnul võib suurusjärgust rääkides öelda umbes pool miljonit aastat, sest täpsemad dateeringud muutuvad pidevalt, kui päevavalgele tuleb uus leid.

Altosaar mõtiskles, et miks hakkas tehnoloogia plahvatuslik areng pihta alles 10000-15000 aastat tagasi, kui nüüdisinimene arenes välja nii palju varem. Kriiska märkis, et aus vastus on see, et ega me tegelikult ei teagi, sest väga raske on ühel või teisel ajaperioodil panna paika, mis on kiirendanud tehnoloogilist hüpet. Küll aga on arheoloogide käsutuses olevate meetoditega võimalik aina kiirenevaid muutusi näha.

Baltimaade territooriumi puhul arutlevad teadlased, kas kõige varasemad arheoloogilised leiud siitkandist on juhuslikud või näitavad need jää taandumise järel tekkinud püsiasustust, näiteks Lõuna-Leedust tehtud jahiretki.

«See on praegu terav aruteluküsimus,» kirjeldas Kriiska. «Osad arheoloogid, kes nende perioodide ja piirkondadega tegelevad, on seda meelt, et võib-olla isegi 12500 aastat eKr on inimesed hakanud kasutama lõunapoolseid Leedu alasid ja peagi jäänud sinna paigale. Siis on ports arheolooge, kes on vastupidisel arvamusel, et need on vaid hooajalised retked ja püsiasustust toona veel ei sündinud.»

Saates arutati lahti:

  • Miks on arheoloogias vaja mõista olevikku selleks, et mõista minevikku?
  • Kas Põhjalas elasid inimese eellased ka jääaegade vahel?
  • Millised inimesed jõudsid esimesena Läänemere äärde? Kust nad tulid?
  • Umbes 11000 aastat tagasi näeme peaaegu ühesugust areholoogilist kultuuri Lääne-Poolest Komimaani välja. Milline side on meil nende inimestega?
  • Millised teadmisi annavad Eesti, Soome, Läti ja naaberalade kümmekond varast asulakohta uute asukate kohta? Kui alguses on näha võõrmaterjalide kasutust, siis miks see ühtäkki katkeb?
  • Kui palju inimesi elas Eestis kogu kiviaja jooksul?
  • Miks võivad lähiaastatel tulla teadmised Eesti esmaasukate geneetilise päritolu kohta?
  • Mida näitavad esimesed Eesti alade inimluud perioodist 4300-4500 eKr?

Aivar Kriiska on Tartu ülikooli laboratoorse arheoloogia professor, kelle intredistsiplinaarne uurimistöö hõlmab Ida- ja Põhja-Euroopa esiajaloolist ja ajaloolist elanikkonda läbi minevikus asetleidnud kolonisatsioonide ja rännete ning muutuste majanduses, ühiskonnas ja asustusviisis.

Märksõnad
Tagasi üles